Kliimaministeerium ja riigikantselei kutsuvad inimesi igas Eestimaa paigas arutlema kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise üle ning avaldama arvamust kliimaseaduse ja rohereformi kohta.
Kliimaosakonna juht Laura Remmelgas ütles, et avalikele aruteludele on oodatud kõik inimesed, kellele läheb riigis toimuv korda ning tahaksid ka kliimaseaduse kujunemises ja hilisemas rakendamises kaasa rääkida.
„Kliimamuutused suunavad mõtlema, kuidas oma seniseid käitumis- ja majandamisharjumusi targemaks mudida, et keskkond oleks puhtam ja mõnusam. Igaüks saab nüüd kaasa rääkida, milliseid parendusi saame igapäevaelus ja ettevõtluses teha. Arutelu võib pidada nii avalikult, näiteks mõnes kultuurikeskuses, kui ka sõpruskonnaga kas või saunalaval – meie ootame häid ideid, millega kliimaseaduses ja selle hilisemas rakendamises arvestada,“ rääkis Remmelgas.
Arutlemiseks pakub kliimaministeerium välja üheksa teemat, mis puudutavad kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemisega seotud väljakutseid ja võimalusi eri eluvaldkondades:
· Kuidas saaksime olla süvenevate kliimamuutuste mõjude esinemiseks tulevikus paremini valmis?
· Kuidas suurendada kohalike omavalitsuste ja kogukondade panust kliimamuutuste leevendamisse?
· Kuidas soosiksid paremad hooned, rajatised ja linnaruum kliimasõbralikku käitumist?
· Kuidas motiveerida inimesi kasutama vähem isiklikku sõiduautot?
· Kuidas saaksime kliimamuutuste leevendamise juures rohkem arvestada loodushoiuga?
· Kuidas muuta inimeste toidu tarbimise harjumusi kliimasõbralikumaks?
· Kuidas teha nii, et Eesti ettevõtted oleksid kliimasõbralikud?
· Kuidas vähendada maavarade kaevandamise ja kasutamisega seotud kliimamõju?
· Kuidas saaksid panustada sellesse, et prügilasse jõuaks vähem jäätmeid?
Avalikud arutelud koonduvad Arvamusrännaku nime alla ja toimuvad 15. märtsist 15. aprillini. Arutelusid juhivad vabatahtlikud arutelujuhid. Arutelud võivad olla kinnised (ehk isiklikult kutsutud osalejatega) või avatud osalejaskonnaga. Arutelujuhid esitavad arutelude tulemusena koorunud ettepanekud Kliimaministeeriumile.
Arutelujuhiks saab registreerida 14. märtsini siin. Arutelujuhtidele toimuvad märtsi alguses koolitused ja veebilehel on kättesaadavad juhendmaterjalid.
Kui soovid küll arvamust avaldada ning mõne avaliku aruteluga osaleda, kuid ise arutelu juhtida ei taha, siis hoia silma peal arvamusrännaku veebilehel, kuhu koondame jooksvalt avalike arutelude infot.
Kui sa ei saa või ei soovi osaleda avalikel aruteludel, siis edasta oma ettepanekud individuaalselt.
Info arutelude juhtimise ja selle osalusvõimaluste ning koolituste kohta on kättesaadav arvamusrännaku kodulehel www.arvamusrannak.ee.
Arvamusrännak on riigikantselei välja töötatud kodanike kaasamise formaat, mida esimest korda kasutati riigi pikaajalise arengustrateegiale „Eesti 2035“ sisendi kogumiseks 2022. aasta novembris.
Kliimaseadus on valdkonnaülene seadus, kus sätestatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihttasemed ja sektoriteülesed poliitikakujundamise põhimõtted. Seaduse põhitekstis ei loetleta sihttasemeteni jõudmiseks rakendatavaid meetmeid, küll aga lisatakse need seaduse seletuskirja, et oleks selgitatud, kuidas seaduses sätestatud eesmärkideni kõige optimaalsemalt jõuda.
Kliimaseaduse loomisel juhindutakse üheksa valdkondliku töörühma ettepanekutest, mida täiendab Arvamusrännaku sisend. Kliimaseaduse koostamist nõustab teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev kliimanõukogu.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
