Uudis

Koda: kliimaeesmärgid võivad viia kodumaise toidutootmise vähenemiseni

F: Pixabay

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe  Roomet Sõrmuse sõnul teeb põllumajandustootjaid murelikuks, et praegu terendavad keskkonna- ja kliimaeesmärgid võivad viia kodumaise toidutootmise vähendamiseni, kui uute kohustuste seadmisel ei arvestata riikide eripäraga. 

Põllumajandus- ja toidutootjad on mõni aasta tagasi heaks kiidetud strateegias võtnud endale eesmärgiks suurendada kümne aastaga Eesti põllumajanduse ja toidusektori väärtusahelas loodud lisandväärtust 50 protsendi võrra.

Kokkuleppe kohaselt tugineb Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime põllumajandusmaa ja keskkonna oskuslikul ja säästlikul kasutamisel, et toota toitu nii oma inimestele kui ekspordiks, aga pakkuda ka tööd maapiirkondades, teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

“Eesti põllumajandus paistab Euroopas silma oma keskkonnasõbralikkusega – meie maakasutus on suhteliselt ekstensiivne, kasutame teistest riikidest oluliselt vähem taimekaitsevahendeid ja väetiseid, mahepõllumajanduse osakaalu poolest oleme Euroopa Liidu tipus. Vaatamata sellele tuleb jätkuvalt pingutada põllumajandus- ja toidutootmise kaasajastamiseks, et see vastaks veelgi paremini ühiskonna üha kasvavatele nõudmistele,” ütles Sõrmus.

Sõrmuse sõnul peavad nii toidutarbijate kui poliitikute ootused põllumeestele olema realistlikud ja arvestama toidutootjate senise panusega keskkonnahoidu. 

“Põllumehed hoolivad keskkonnast, sest põllumaa ja teised loodusvarad on nende jaoks asendamatult tähtsad tootmisvahendid. Suuremad põllumajandus- ja toidutootmiseettevõtted on seadnud endale ambitsioonika süsinikuneutraalsuse eesmärgi. Tulevikku vaadates on aga oluline, et ettevõtted suudaksid rohe-eesmärkide saavutamisel säilitada majandusliku elujõu ja toota toitu nii Eesti inimeste toidujulgeoleku tagamiseks, aga ka ekspordiks,” toonitas Sõrmus ent nentis, et paratamatult tähendab see ka tarbijate jaoks toidu kallinemist.

“Usun, et keegi meist ei igatse tagasi olukorda, mis valitses Eesti toidukauplustes pea kümnendi jooksul pärast Eesti taasiseseisvumist. Põhilistes toiduainete gruppides olime toona suurel määral sõltuvad importtoodangust. Põhiliseks küsimuseks uue ÜPP kava puhul kujuneb, kas see toetab Eesti põllumajanduse arengut ja aitab kindlustada kodumaise toidutootmise kestlikkust ja konkurentsivõimet,” lisas ta.

Teisipäeval toimub riigikogu konverentsisaalis konverents “Aasta Põllumees 2021”, kus arutletakse, kuidas uue perioodi ühine põllumajanduspoliitika aitab kaasa Eesti põllumajanduse suurte eesmärkide saavutamisele. Ühtlasi räägitakse sellest, kuidas saavutada põllumajandussektoris rohepööre.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.