Septembris ja oktoobris toimus Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste alternatiivide tutvustamiseks ja tagasiside kogumiseks viis avalikku koosolekut. Nende käigus kogutud ettepanekud aitavad projekti järgmisi tegevusi tõhusamalt planeerida ning ellu viia.
Riigi eriplaneeringu projektijuhti Anne Martini sõnul on avalikud koosolekud projektiga igapäevaselt seotud ekspertidele väga väärtuslikud, sest loovad parema tunnetuse kohalikest oludest ja elanike küsimustest.
“Vahetud peegeldused piirkonna esindajatelt aitavad leida kohalike oludega arvestavaid lahendusi nii palju, kui see on võimalik. Ühtlasi aitab tõhus dialoog kohalikega tuvastada uusi väärtuslikke vaatenurki, mida lahenduse otsimisel arvesse võtta,” ütles Martin.
Martini sõnul oli inimeste tagasiside Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse alternatiividele kahetine. Tunti huvi, mis alustel on trassialternatiivid visandatud ja kuidas nende võrdlus edasi toimuma hakkab. Samuti tehti mitmeid ettepanekuid alternatiivide muutmiseks ja otsiti võimalusi viia ühendused elamutest eemale.
Koosolekutel tunti huvi maakaabli ja õhuliini eeliste ning puuduste vastu, uuriti kaitsevööndis kehtivate piirangute kohta ja täpsustati põllumajandusega tegelemise võimalusi trassikoridoris. Samuti küsiti kompensatsioonimeetmete kohta, mis uue rajatava ühenduse puhul on oluliselt suuremad kui liini talumistasu.
Martini sõnul jagunesid inimeste küsimused suures pildis kahte gruppi. Neist esimesse kuulusid kohalikku kogukonda ja projekti üldisi mõjusid puudutavad teemad ning teisse isiklikumat laadi teemapüstitused – näiteks maade kasutusõigusega seotud aspektid.
“Püüame võimaluse korral inimeste soovidega arvestada, kuigi alati see ei ole võimalik. Samas oleme juba mitmeid kompromisse teinud alternatiividele asukohti ning tehnilisi lahendusi valides. Näiteks rannikul on kavandatud õhuliini asemel maakaabel, arvestades nii tihedat inimasustust kui ka looduskaitselisi vajadusi,” selgitas Martin.
“Elektriühenduste esialgsete alternatiivide tutvustamine on osa pikemast protsessist ja täname kõiki osalejaid olulise panuse eest. Saadud tagasiside põhjal täpsustame alternatiive ning teavitame muudatustest ka maaomanikke. Edasi ootab trassialternatiivide võrdluse ning mõjude hindamise aruande koostamine ja eksperthinnangute ning uuringute läbiviimine. Iga järgnev samm loob suurema selguse ja võimaldab inimestele anda ka üha täpsemaid vastuseid,” rõhutas Martin. Ta lisas, et mõjude hindamise tulemusi saab kohalikele tutvustada tõenäoliselt 2025. aasta suvel.
Elektriühenduste planeeringu elluviimine koos tuulepargiga edendab taastuvenergia osakaalu suurenemist Eesti elektritootmises ja tugevdab Eesti energiajulgeolekut, mistõttu on see riigile oluline nii keskkonnaeesmärkide kui ka elektrivarustuskindluse tagamisel. Samuti loob taastuvenergeetika uued võimalused tööstuse arendamiseks, mis on vajalik Eesti majanduse elavdamiseks.
Planeeringu kohta leiab lisainfot kodulehel www.liivielekter.ee