Kohus andis Soomaa metsaraiele kohalike vastuseisust hoolimata taas vaba voli

Suurvesi Soomaal.Foto: Sakala/Scanpix

Soomaa rahvuspargis vastakaid arvamusi tekitanud raie, mille riigimetsa majandamise keskus võttis ette Natura 2000 alal ja mis Tallinna halduskohtu otsusega esialgse õiguskaitse korras keelati, on nüüd taas lubatud, kirjutab Sakala. 

Keskkonnaameti metsaosakonna peaspetsialist Kristjan Ait rääkis, et sihtasutus Keskkonnateabe Ühendus esitas keskkonnaametile Soomaa rahvuspargi riigimetsas lubatud raiete kohta vaide, mida keskkonnaamet ei rahuldanud. Ühtlasi esitas Keskkonnateabe Ühendus Tallinna halduskohtule taotluse raiete peatamiseks esmase õiguskaitse rakendamiseks. Halduskohus rahuldas jaanuari lõpus esmase õiguskaitse taotluse, kuid keskkonnaamet vaidles otsusele vastu. Kohus tühistaski esialgse õiguskaitse 25. veebruaril, mis tähendab, et pooleli jäänud raie on taas lubatud.

Lähiajal riigimetsa majandamise keskus (RMK) Soomaa rahvuspargis töid uuesti ei alusta. Asutuse metsamajanduse peaspetsialisti Olavi Andrese sõnul on liigikaitselistest piirangutest tulenevalt hooldusraied kõnealuses puistus lubatud märtsi lõpuni. «Pärast Tallinna halduskohtu lahendit, mis lubas kõnealuseid raieid Soomaal teha, näitas termomeeter juba plusskraade ning oleks olnud oht metsamaterjali kokkuveo käigus pinnast kahjustada,» selgitas ta.

Seetõttu otsustati jätta risk võtmata ning tänavu talvel Soomaal hooldusraie tegemata. Küll aga plaanitakse seda teha siis, kui ilmastikutingimused taas tööd võimaldavad. 

Osa Soomaal elavatest inimestest pooldas jaanuaris pooleli jäänud metsaraiet. Teine osa oli neid, kes nägid, et rahvuspargis ja eriti Natura 2000 alal ei tohiks ilma põhjaliku uuringuta metsa maha võtta ning kui seda teha, tuleks ennekõike lähtuda looduskaitse eesmärkidest.

Soomaa turismiettevõtja Aivar Ruukel oli üks neist, kes raie peatamise eest seisis. «Ma loodan, et meil tulevad ikka koosolekud ja arutelud sel teemal,» lausus ta raie jätkumise otsuse peale. «Meil on selline organisatsioon nagu Soomaa rahvuspargi koostöökogu. Nüüd muidugi on koroonapiirangud, aga võib-olla mais ikka saab midagi arutada.»

Ruukel lisas, et keegi pole toda teemat unustanud. «Rahvuspark ei ole see koht, kus teha kõike puidukasvatamise eesmärgist lähtudes. Kui seal midagi teha, siis peaks see lähtuma looduskaitse eesmärkidest. Kõnealusel juhul oligi segadus neis eesmärkides ja sealt see ärevus tekkiski.»

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.