Tallinna halduskohus peatas detsembri lõpus 57 metsateatise seas ka Luua metsanduskoolile antud 15 raieluba.
“Üllatav on, et Luua metsanduskool võttis 15 metsateatist,” ütles Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige Farištamo Eller BNS-ile. “Kurja nalja tehes võiks küsida, kas kool tegeleb sellega, et oma õpilastele õpetada, kuidas kaitse all olevate liikide elupaiku on võimalik takistusteta raiuda.”
Metsade kaitsega tegelev kodanikuühendus Päästame Eesti Metsad vaidlustas 21. detsembril 57 metsateatist, mis olid antud kaitsealuste liikide – sealhulgas metsise, laanerähni ja tedre elupaikadesse – ning must-toonekure elupaiga lähiümbrusse Pärnumaal. Osa metsateatisi oli keskkonnaamet väljastanud ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Kikepera linnualale. Ligi pool kõigist vaidlustatud metsateatistest on seejuures lageraieload.
Kohus peatas kõigi 57 metsateatise kehtivuse. Kaks teatist oli seejuures realiseeritud, mis tähendab, et planeeritud raie oli juba tehtud. Kohus uurib, millal need raied täpselt tehti.
Kui kohus metsakaitsjate kaebuse 21. detsembril menetlusse võttis, kaasati kolmanda isikuna ka riigimetsa majandamise keskus (RMK). Ühtlasi kohaldas kohus esialgset õiguskaitset ja peatas vaidlustatud metsateatiste kehtivuse, selgub kohtudokumentidest.
Nädal aega hiljem teatas aga RMK, et osad 57 teatisest ei kuulu neile, mispeale kaasas kohus 5. jaanuaril ka Luua. Nimelt selgitas RMK, et metsaseaduse järgi majandavad nad keskkonna- ja kaitseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsetavat riigimetsa. Luua metsanduskool aga majandab haridus- ja teadusministeeriumi valitsetavat riigimetsa.
Päästame Eesti Metsad vaidlustas 21. detsembril veel ka Tartumaale Keeri-Karijärve looduskaitsealale antud 76 raieluba, millest 13 kehtivus peatati vaidemenetluse ajaks.
“Saime Keeri-Karijärve loodusala metsateatistest teada nõnda, et nägime keskkonnaameti dokumendiregistris ühe Natura elupaikade inventeerija kirja, milles oli metsateatis palutud tühistada, sest raiesse lubatud alal oli avastatud Natura elupaik ja üleeuroopalise tähtsusega vanad loodusmetsad,” rääkis Eller. “Esitasime vaide, lisades sinna ka teisi eelmise aasta detsembris samalt Natura loodusalalt leitud raielube – kokku 76. Enamiku metsateatiste osas tagastas keskkonnaamet vaide, kuna leidis, et see ei olnud õigeks ajaks esitatud. Siiski, võrreldes ameti senise praktikaga on toimunud suur edasiminek, et kas või osade metsateatiste kehtivus vaidemenetluse ajaks peatati.”
“Metsafirmad, kes mitme peale võtsid metsateatised üleeuroopalise tähtsusega Natura alale, on Lemeksi gruppi kuuluv aktsiaselts A&P Mets, Eesti Metsafond ja Renlog Eesti,” lisas Eller.