Uudis

Köögiviljatootmine on drastiliselt vähenenud, energiakriis annab uue hoobi

F: Pixabay

Mullune statistika näitab, et köögivilja toodang oli viimati nii väike 2004. aastal, aga kartulit pole taasiseseisvunud Eestis kunagi nii vähe toodetud. Kartulitoodang elaniku kohta on viimase paarikümne aastaga üle nelja korra vähenenud.

„Möödunud aastal tegi köögivilja kasvupind läbi suure vähenemise, mille tulemusel on ka Eesti isevarustatuse tase aiandustoodetega olnud selges langustrendis ja väga madal,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis möödunud aastal elaniku kohta vaid 39 kg köögivilja ja 54 kg kartulit.

Sõrmuse sõnul mõjutab aiandussektorit tugevalt tootmissisendite hinnatõus ja ettevõtjad on keerulises seisus. „Nii nagu kogu põllumajandust mõjutab ka aiandustootjaid kõige otsesemalt energia, diiselkütuse ja väetiste hinna kiire tõus. Katmikaladel majandavad ettevõtjad võitlevad suure energiakriisiga, mis on Venemaa poolt Ukraina vastu algatatud sõja tõttu veelgi pingemisemaks muutunud,“ lisas ta.

Kuigi uuringute järgi soovivad enamus tarbijatest kodumaist toitu tarbida, siis praegune olukord tekitab ettevõtjates suurt ebakindlust ning meie tootjad ei suuda kahjumiga pikalt vastu pidada, nentis Sõrmus. “Sõda Ukrainas ja sealsete inimeste kohutav olukord tekitab meile kõikidele suurt muret, siiski peame tähelepanelikult hindama sõja mõjul tekkivat uut majanduslikku olukorda ning rakendama kodumaise toidutootmise hoidmiseks vajalikke meetmeid. Praeguses olukorras tuleks energia- ja kütusekulude ohjamiseks tõsiselt kaaluda muuhulgas aktsiiside langetamist,“ ütles Sõrmus.

Euroopa Komisjon teatas eile, et ELi riigiabi eeskirjad pakuvad liikmesriikidele võimalusi lühiajalise toetuse andmiseks kõrgetest energiahindadest mõjutatud ettevõtetele. Põllumajanduskoja hinnangul tegi komisjon eile olulise ettepaneku arutada liikmesriikidega riigiabi uue ajutise kriisiraamistiku üle, mille eesmärk oleks anda abi kriisist mõjutatud ettevõtetele, eelkõige neile, kes seisavad silmitsi suurte energiakuludega.

„Tulevikule mõeldes on veelgi olulisemaks muutunud maaelupoliitika riigipoolse kaasrahastamise suurendamine, et järgmisest aastast rakendatava ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas oleks piisavalt vahendeid kodumaise toidutootmise kindlustamiseks ja põllumajanduse rohepöörde toetamiseks. Toidujulgeoleku tagamine nõuab riigilt minimaalsest nõutust suuremat pingutust,“ lisas Sõrmus.

Eesti aiandustootjad on juba aastaid palganud lisaks kohalikele töötajatele ka Ukrainast pärit inimesi. „Paraku on paljud mehed läinud rindele ja hooaja lähenedes vajavad meie aiandustootjad neile ilmselt asendust. Loodetavasti leiab endale aiandusettevõtetes töö üks osa Ukrainast sõjapakku saabunud inimestest,“ viitas koja juht veel ühele Ukraina sõjaga seotud murekohale.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab homme Viljandimaal Pollis traditsioonilise Aiandusfoorumi 2022. Konverentsil analüüsitakse Ukraina sõja mõjusid kodumaisele aiandustootmisele, arvestades üha keerulisemaks muutuvat olukorda kütuste ja väetiste turul ning võimalikke probleeme tööjõu kättesaadavusega.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.