Maaeluministeerium plaanib tänavu käivitada pilootprojekti, millega toetatakse koole ja lasteaedu, kes pakuvad lastele mahetoitu.
Täna saatis maaeluminister Urmas Kruuse asjakohase määruse eelnõu kooskõlastusringile.
Praegu on Eestis ligikaudu 50 mahetoitu pakkuvat lasteasutust, kus vähemalt 20% toidu valmistamiseks kasutatud toorainest pärineb mahepõllumajandusest. Eesmärk on aasta lõpuks kahekordistada mahetoitu pakkuvate koolide hulka.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on projekt kasulik mitmel põhjusel. „See on ühelt poolt investeering kasulike toitumisharjumuste kujunemisse. Teisalt toetatakse seeläbi kohalikke mahetootjaid, kes saavad enam võimalusi turustada oma toodangut tootmiskohale võimalikult lähedal,” lausus ta.
Ettevõtmise jaoks on riigieelarves selleks aastaks ette nähtud 673 500 eurot lasteasutustele mahe- ja tavatoidu hinnavahe kompenseerimiseks ning 100 000 eurot mahetoidust huvitatute (koolipidajate, koolide ja köögipersonali) koolitamiseks.
Toetust saavad kõik koolid ja lasteaiad, mille toitlustaja kasutab toidu valmistamiseks vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ning on oma tegevusest Põllumajandus- ja toiduametit teavitanud.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et haridusstatistika andmebaasi 2021/2022 õppeaasta andmete põhjal on mahetoidu pakkumise toetuse sihtrühma suurus 223 747 last, kellest 30% (66 979 last) on koolieelsetes lasteasutustes käivad lapsed ja 70% (156 768 last) on üldhariduskoolide statsionaarse õppe 1.–12. klassi õpilased.
Toetuse suurus ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta on 4,90 eurot ja ühe üldhariduskooli õpilase kohta on 2,20 eurot ühes kalendrikuus. Toetusega kompenseeritakse osaliselt mahetooraine kõrgem hind. Erinevus toetuse määrades tuleneb aasta jooksul haridusasutuses viibimise päevade ja toitlustuskordade arvu erinevustest lasteaedades ja koolides.
Keskmine lasteaiapäevade arv on 236 päeva aastas ja koolipäevade arv 175 päeva aastas. Kuumäära arvestamiseks on vastavad lasteaia- ja koolipäevade arvud jagatud kalendriaasta peale võrdselt. See teeb keskmiselt 19,7 lasteaiapäeva ja 14,6 koolipäeva kuus. Toitlustuspäevade jagamine ühtlaselt kalendriaasta peale võimaldab toetust maksta stabiilselt kolmekuuliste perioodide kaupa neli korda aastas, sõltumata lasteaedade ja koolide vaheaegadest.
Toetuse määrades on arvestatud ka haridusasutuses toimuvate toitlustamise kordadega. Koolieelsete lasteasutuste lapsi toitlustatakse kolm korda päevas, üldhariduskoolide õpilasi üks kord päevas. Sellest tulenevalt on toitlustamise kulu lasteaialapse kohta päevas suurem kui koolilapsel. Mahetoidu pakkumisel kompenseeritakse lasteaialapse puhul toitlustamise maksumusest 0,25 eurot ja koolilapse puhul 0,15 eurot päevas.
Toetuse rakendamine toob esimesel aastal PRIAle kaasa väheses ulatuses töökoormuse tõusu ja lisarahastuse vajaduse (26 500 eurot) vajalike IT-lahenduste väljatöötamisel. Edaspidi ei kaasne määruse rakendamisega lisategevusi ega suurene töökoormus.
Eestis oli 2021. aastal 229 400 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustas kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Lisaks oli kontrollitud looduslikke korjealasid 445 512 ha. Võrreldes sellele eelnenud aastaga suurenes mahepõllumajandusmaa 5587 hektari võrra ehk 2,5%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtjad oli 2021. aastal 2043, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 7 võrra ehk 0,3%.
Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2021. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 112 ha mahepõllumajandusmaad. Igal aastal suureneb ka nende ettevõtete arv, kus tegeletakse mahetooraine väärindamisega. 2021. aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 210 ettevõtjat.
Tootegruppidest toodeti enim puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. Toodeti ka tera- ja kaunviljatooteid, pagari-, pasta- ja kondiitritooteid, liha- ja piimatooteid, teesid ning õlisid.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
