Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile keskkonnaseadustiku üldosa ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada keskkonnakaitseloa taotleja ning loa andja töö- ja halduskoormust.
Eelnõu ajendiks on seletuskirja järgi keskkonnaameti piiratud ressursid. “Olenemata tööprotsesside pidevast tõhusamaks muutmisest on ametnike töökoormus suurenenud ning ressursinappuse leevendamiseks tuleb rakendada lisameetmeid. Prioriteetsete ehk olulise mõjuga tegevuste praegusest parem täitmine on võimalik ainult vähemtähtsate ülesannete arvelt,” nenditakse seletuskirjas.
Samuti on seadusmuudatused olulised, et toetada rohepöördega seotud pikaajaliste strateegiate täitmist ning tagada väikese halduskoormuse ja bürokraatiaga teenus keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamise kaudu.
Keskkonnakaitselubade süsteemi kestlikkuse tagamiseks ja kohandamiseks alustas keskkonnaministeerium 2020. aastal ka projektiga “Keskkonnakaitseluba 3.0”, mille raames on süsteemi korrastamiseks ja põhimõtteliste muudatuste tegemiseks kavas koostada väljatöötamiskavatsus. Enne seda tehakse aga kiireloomulised ja väikesemahulised muudatused, et suurendada keskkonnaameti võimet neile seatud ülesannete täitmiseks. Olulist õiguslikku muudatust ministeeriumi sõnul seaduse rakendamisega ei kaasne.
Muu hulgas tõstetakse ja ühtlustatakse eelnõuga keskkonnakaitseluba nõudvate tegevuste künniskoguseid ning loa kohustus ja loa taotlemise protsess muutub ministeeriumi hinnangul proportsionaalsemaks võimaliku mõjuga keskkonnale.
Eelnõuga muudetakse lisaks keskkonnaseadustiku üldosale atmosfääriõhu kaitse seadust, jäätmeseadust, keskkonnatasude seadust, maapõueseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses muudetakse kohaliku omavalitsuse (KOV) arvamuse ja menetlusosaliste kaasamisega seotud korda ning arvamuse küsimise kohustus sätestatakse vaid keskkonnakaitseloa taotluse avatud menetluse korral.
Atmosfääriõhu kaitse seaduses ja veeseaduses sätestatakse tegevused, millest lähtuv keskkonnarisk on väike ja millel on väheoluline mõju. Selliste tegevuste korral ei kohaldata edaspidi õhusaasteloa või vee erikasutusloa menetlusele avatud menetluse sätteid.
Jäätmeseaduse muutmisega loobutakse nõudest, mille kohaselt on jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel vaja jäätmeluba. Samuti kaotatakse kohustus, et KOV-id peavad esitama jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja eelnõu ning korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu riigihanke alusdokumendid arvamuse avaldamiseks keskkonnaametile.
Maapõueseaduses muudetakse kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja tarbimise loa nõudeid. Edaspidi on vaja luba, kui ehitamisel maapõues tehtavate tööde ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jäävat kaevist võõrandatakse või kasutatakse väljaspool kinnisasja koguses rohkem kui 5000 kuupmeetrit. Edaspidi ei nõuta luba ka riigi omandisse kuuluvate maanteede ja raudteede ehitamisel tekkiva pinnakatte kaevise kasutuseks, sõltumata selle kasutuskohast.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
