Juba aastaid tegutsenud kütusefirma Maardu Terminal pole tavainimesele just tuntuim nimi. Augusti alguses sattus firma aga põgusalt ajalehtedesse – ümberpumpamisel lekkis kütust, mõned uudised rääkisid isegi sadadest tonnidest välja voolanud diislist.
Kütuselekkeid Eestis eriti tihti ette ei tule. Seetõttu on üllatav, et Maardu juhtum väga palju tähelepanu ei saanud. Põhjalikult võttis selle ette ETV+ uuriv saade Insight, mille tööversioon oli, et välja võis voolata isegi 300 tonni diislit – just selline oli saatetegijate kinnitusel esialgne päästeameti tööversioon.
Keskkonnainspektsiooni nõunik Leili Tuul kinnitab Geeniusele siiski, et päris nii hull asi ei olnud. Maardu Terminalis tekkis 10. augustil diislikütuse pumpamisel leke – ja tõesti umbes 300-tonnisest mahutist.
“Täpsustan kohe: ei lekkinud 300 tonni kütust, nagu võis mõnest uudisest lugeda,” rahustas Tuul.
Maardu Terminal ise andis hiljem teada, et kütust lekkis 800 liitrit. See on küll märkimisväärne kogus, ent mitte katastroof.
Mis Maardus juhtus?
Keskkonnainspektsiooni andmetel tekkis pumpamisel leke mahutist kõiki mahuteid ümbritsevasse kaitsevanni. Seejärel levis teatav kogus naftaprodukti sademevee torustiku kaudu läbi õlipüüduri terminali kõrvale paiknevasse kraavi.
Pärast juhtunut andis päästeamet Delfile teada, et esialgse info kohaselt juhtus leke inimliku vea tõttu – kütusemahutit oli puhastatud, nagu ka nagu ka kaitsvat vallitust, kuhu mure korral saab kütuse mahutist kiiresti lasta.
Vallituse äravoolutoru oli aga Delfi andmetel pärast puhastustöid lahti jäänud ning mahutit diislikütusega täites jooksiski see välja.
“Lekke põhjuseks oli inimlik ekistus, mille tulemusena suunati kütus vastuvõtmisel samal hetkel hoolduses olevasse avatud mahutisse,” rääkis Maardu Terminali juhataja Toomas Randaru toona.
Kui hull see oli?
Kütust jõudis ka loodusesse, ehkki ilmselt mitte ülemäära palju – ning päästeamet reageeris kiiresti.
“Keskkonnainspektorite kohale jõudes oli leke loodusesse peatatud ja keskkonnainspektorid fikseerisid olukorra, võtsid terminalist – kaitsevannist, õlipüüdurist ja kraavist – naftaproduktist võrdlusproovid, mis analüüsimise tulemusena olid identsed, ja alustasid väärteomenetluse,” loetles inspektsiooni nõunik Tuul.
Päästeamet paigaldas kraavile naftatõkkepoomid ja absorbentpoomid, et leket peatada. Poomid vahetati hiljem veel välja.
Enamik välja voolanud kütusest jäi keskkonnainspektsiooni kinnitusel igal juhul pidama kaitsevanni. Kui palju diislit täpselt kraavi sattus, seda ei oska keskkonnainspektsioon ka praegu veel hinnata. “Tuleb arvestada poomidesse imbunud kütust, veega segunenud kütust ja muud säärast,” selgitas Tuul.
Praegu käib Maardu Terminali suhtes ka väärteomenetlus, mistõttu ei saa keskkonnainspektsioon juhtunust suurema detailsusega rääkida.
Väga suur keskkonnaoht ilmselt aga polnud ning tundub, et merre kütus ei jõudnud – Maardu terminal asub sisemaal, merest mitme kilomeetri kaugusel. Kraavi said poomid paigaldatud üsna kiiresti ning enamik kütust jäi niigi juba kaitsevanni pidama.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
