Sel neljapäeval, 7. novembril, astuvad Tallinnas rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil üles välismaised staararhitektid, kes räägivad erilistest puitehitistest ja puitarhitektuuri jätkusuutlikkusest. Mainekate ettevõtete arhitektid on loonud puidust nii elamuid, paviljone kui ka sildu. Toome esile viis silmapaistvamat ja huvitavamat puitlahendust.
Puit kogub ehitusmaailmas aina enam populaarsust, näiteks on Euroopas võetud suund, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. Seda seetõttu, et puit seob süsihappegaasi ning on taastuv ressurss. Lisaks on tavaliselt puidul ka lühike tarneahel, sest kasutatakse kohalikke materjale ning puitehitised ja -konstruktsioonid mõjuvad koduselt.
Samuti ei pea puidust hoone tähendama enam palkmaja, aina enam katsetatakse puitarhitektuuris uute lahendustega.
Tverrfjellhytta ehk põhjapõtrade paviljon
Norras Dovrefjell–Sunndalsfjella rahvuspargis liiguvad Euroopa viimased metsikud põhjapõdrakarjad ja kasvavad haruldased taimed, kuid kaevandamine, jahi- ja sõjategevus on jätnud oma jälje. Seetõttu oli Snøhetta projekti eesmärk minimeerida sekkumist loodusse, kuid samas tekitada külastajatele unustamatu kogemus ja võimalus tunda looduslähedust – hoone lainetav ja dünaamiline kuju sulandub maastikku, andes külastajatele tunde, nagu oleksid nad osa neid ümbritsevast loodusest.
Paviljoni kasutatakse põhjapõtrade vaatluspunktina ja hariduslike programmide toimumispaigana. See on Snøhetta esindaja Patrick Lüthi jaoks üks meeldejäävamatest projektidest ja tema sõnul ongi Snøhetta eesmärk hubase atmosfääri omaduste ülekandmine kommertslikumatesse hoonetesse.
Hirtenweg ehk perede elamurajoon
Selle Šveitsi väikelinnas asuva hoone eesmärgiks oli võimaldada peredele taskukohaseid elamuid, tehes seda samas jätkusuutlikult – Studio Guggeri projekt Hirtenweg on ehitatud peamiselt kohalikust puidust, mis vähendab transpordiga seotud süsinikujalajälge. Tegemist on rohkem kui lihtsalt hoonetega – loodi elukeskkond, mis toetaks kohalikku taristut. Hirtenwegis on lisaks privaatsetele ruumidele ka ühiskasutatavad alad, näiteks ühisaiad ja mänguplatsid.
Lisaks kasutati ehitades ära lammutatud majade struktuure ja olemasolevaid vundamente. Ruumiplaneering on läbimõeldud, näiteks optimeerivad akende paigutus ja suurus valguse ning soojuse kasutamist, mis omakorda vähendab kütmisvajadust.
Ehitamisel lähtuti maastiku eripärast ja taimestiku olemasolust: kohalikke maju ümbritsevad puud ja põõsad, mis pakuvad varjualust ja privaatsust. Elamuid on kokku neli ja need ehitati etappidena, seega said lammutatud korterite omanikud ja üürnikud kiiresti kolida uutesse korteritesse samas piirkonnas. Hirtenwegi projekt on saanud ülemaailmselt neli auhinda, näiteks rahvusvahelise jätkusuutliku arhitektuuri auhinna.
Mjøstårnet ehk maailma üks kõrgeim puithoone
Norra suurima järve Mjøsa kaldal asub Mjøstårnet, mille kõrgus on 84,5 meetrit. Voll Arkitekteri projekt on eriline, sest see oli esimene puidust kõrghoone ja üks esimesi ehitisi, kus kasutati kohalikku puitu. Mjøstårneti rajamine nõudis spetsiaalseid insenertehnilisi lahendusi, et tagada selle stabiilsus ja vastupidavus Norras valitsevates ilmastikutingimustes, seega kasutati ristkiht- ja liimpuitu.
Projekti eesmärk oli tõestada, et puidust on võimalik ehitada pilvelõhkujaid ja seda saab puitu kasutades teha erakordselt jätkusuutlikult. Mjøstårnetist on inspiratsiooni saanud ka näiteks 75 meetri kõrgune Sara Kulturhus Rootsis ja 87 meetri pikkune Ascent MKE Ameerikas. Viimane on ühtlasi kõige kõrgem puithoone.
Mjøstårnetis on nii konverentsikorrused, 72 toaga hotell kui ka korterid, näituseruum ja bassein. Hoone on saanud mitmeid ülemaailmseid tunnustusi, nende seas näiteks New York Design Awards ja Norwegian Tech Awards.
Moosese sild ehk veetasandil ja täielikult puidust ehitatud sild
Hollandis, Halstereni linnas asuvat silda pole võimalik kaugelt esmapilgul nähagi – sild kulgeb veega samal tasandil. Sellesarnast silda pole mujal maailmas olemas, mistõttu tunnevad hollandlased RO&AD Arhitekteni projekti üle suurt uhkust. Moosese sild on pälvinud mitmeid auhindu, sild oli Hollandi arhitektide ühingu aasta ehitis.
Sillale jõudmiseks peab minema trepist alla ja silda ületades kõnnib inimene veepiirist madalamal. Üleujutuste pärast muretsema ei pea: vallikraavi külgedel asuvad tammid reguleerivad veetaset ja suuremate vihmasadude tarbeks on silla all pump, mistõttu ei tule vesi kunagi üle ääre.
Eriline on ka see, et sild on ehitatud täielikult puidust, kuid mis on tänu tehnoloogiatele muudetud veekindlaks. Silla kuju on ehitatud vastavalt maastiku kujule – sild sulab ümbritseva maastiku piirjoonte sisse.
Mühlweg ehk maailma üks suurimaid puidust elamurajoone
Viinis asuvas neljakorruselises ehitises on kokku 250 elamut. Mühlweg oli juba 2003. aastal osa Viini keskkonnasõbraliku ja kvaliteetse linnaehituse edendamisest. HK Architekteni projekt püüab integreerida haljasalad ja veekogud linnapildiga, luues meeldiva ja mõnusa elukeskkonna.
Nii suurt elamut polnud Euroopas enne Mühlwegi ehitatud, sest inimesed olid skeptilised, kas tuleohutus on sellise ehitise puhul üldse võimalik tagada. Projekt kinnitas, et on, ja elamud on endiselt kasutuses.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
