Arengukoostöö Ümarlaua huvikaitseekspert Susanna Veevo kirjutab, kuidas kaitsta enda keskkonda ja olla parem internetikasutaja samal ajal.
Täna on turvalise interneti päev, mille raames kutsutakse täiskasvanuid olema eeskujuks lastele oma internetikäitumise juures. Peamine fookus on siin muidugi tasakaalukal nutiseadmekasutamisel ja kiusamiskäitumise ennetamisel, aga see ei ole ainus viis, kuidas internetis oma lastele eeskujuks olla.
Kas teadsite, et kui iga prantslane kustutaks oma postkastist 50 e-maili, võiks säästetud energiaga Eiffeli torni 42 aastat valgustada? Meie digitaalne hügieen puudutab keskkonda vägagi otseselt: mida rohkem infot võrgus hoiame, seda enam reaalset energiat meie digitaalharjumuste peale kulub.
Kuigi tõsiasi, et internetis talletatud failid, e-mailid ja informatsioon pole otseselt materiaalsed, ei tähenda, et meie virtuaalsel pagasil füüsilist kuju ei oleks. Nimelt tuleb kõiki “pilve” ja virtuaalkontodele salvestatud faile reaalsetes serverites ülal pidada.
Need serverid tarbivad meeletutes kogustes elektrit ning töötavad pidevalt, 24 tundi ööpäevas, aastaringselt. Mida rohkem faile serverid säilitavad, seda rohkem elektrit nende töös hoidmisele kulub. Arvutuste kohaselt kulutab 1 GB failide talletamine ligikaudu 32,1 kWh energiat aastas. Ei tundu eriti palju? Tegelikult võivad mõned elektriautod sama suure energiakuluga lausa 100 kilomeetrit maha sõita.
Paraku on meie elektroonilised pilved üldjuhul aga oluliselt suuremad. Juba Google Drive pakub iga meilikonto kohta 15 GB tasuta ruumi, mis faile edastades võib üsna kiiresti täis saada.
Tasulised pilveteenused säilitavad aga märkimisväärselt rohkem andmeid, kohati lausa mitmeid terabaite inimese kohta.
Küsimus pole aga ainult isiklikes failides, vaid üleüldse internetis leiduvast. Google on olnud heaks eeskujuks energiakasutamise läbipaistvuse suhtes: näiteks 2010ndal aastal kulutas Google’i töös hoidmine 2,26 miljonit kWh elektrit.
Sama palju elektrit kasutab terve New York City viie tunni jooksul. Üheks meeletuks energiatarbijaks on Youtube, olles kulukas nii ettevõttele kui tarbijatele. Kolm päeva Youtube’i videote vaatamine kulutab sama palju elektrit, kui ühe DVD tootmine, pakendamine ja kohaletoimetamine.
Seega peaks keskkonnasõbralike vaadetega inimesed tõsiselt oma digikäitumisse süvenema ning vajadusel oma virtuaalseid pilvi tühjendama. Need 20 000 reklaammeili postkastis kulutavad energiat ka pärast lugemist, seega oleks parim kõik ebavajalikud kirjad hoopis jäädavalt kustutada.
Veelgi parem oleks tüütutest rämpskirjadest loobuda ning uudiskirjade tellimused tühistada. Sama kehtib ka muude failide kohta: lõputul hulgal piltide, videote ja tekstifailide hulgast võiks kõik ebavajalikud ära kustutada ning ülejäänud välisele kõvakettale talletada. Välised seaded ei kasuta internetti ja on oluliselt keskkonnasõbralikumad kui virtuaalsed alternatiivid. Lisaks tasub järgi mõelda, kuidas üleüldse internetti kasutame.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
