Uudis

Kuidas töötab Paldiskisse rajatav energiasalv ja kõrvaldab see seniste tehnoloogiate puudused loodussäästlikul viisil?

Paldiskisse rajatakse unikaalne energiasalv, mis aitab salvestada roheelektrit.Foto: shutterstock

Ettevõtted Alexela, Sunly ja Vool rajavad parasjagu Paldiskisse maailmas unikaalset Energiasalve, mis annab võimaluse salvestada Eestis toodetavat roheelektrit. Mis teeb unikaalseks Paldiski energiasalve on see, et kunagi maailmas pole maapõue kasutades elektrisalvestusi ehitatud. See loob eelduse ehitada kõige soodsamat salvestust ka sinna, kus mägesid pole, sest tavaliselt ehitatakse pump-hüdrosalvestid mägijõestikele. Sellest, kuidas kliimaneutraalse Eesti ehitamine Paldiskis algab ja millist positiivset mõju loob, kirjutab Energiasalv Pakri OÜ juht Peep Siitam.

Kliimaneutraalse ja keskkonna taluvuspiiri arvestava majandusmudeli jaoks vajame süsinikuneutraalset energiamajandust ja loodusressursside tänasest väiksemat kasutust. See lihtne sedastus kätkeb aga väljakutseid, millele inimkonnal häid vastuseid on hetkel vähe. Paldiskisse ehitatav 500 MW pump-hüdroakumulatsioonijaam ehk lihtsalt energiasalv oma unikaalse konstruktsiooni ja ärimudeliga on rajatis, mis lahendab mõlemat maailma suurimat väljakutset – aitab liikuda süsinikuneutraalsesse majandusse väiksema keskkonnakasutusega.

Kliimaneutraalse maailma suur väljakutse on salvestamine

Järgneva 15-20 aasta jooksul liigub maailm peamiselt põletamisel põhinevalt elektritootmiselt suures mahus taastuvenergial põhinevasse elektrisüsteemi, mille suurim väljakutse on ebaühtlase tootmise ja tarbimise vahelise tasakaalu saavutamine, teisisõnu salvestuslahenduste ja tarbimise juhtimise massiivne kasutuselevõtt.

Kuna tarbimise juhtimisel on elukorraldusest ja mugavusest lähtuvad piirid, siis salvestamisest ei pääse. Euroopa Komisjon prognoosib oma 2020. aastal tehtud suuremahulises uurimuses EL-27 ainuüksi uute salvestuslahenduste vajaduseks juba 2030. aastaks 97 GW (võrdluseks, Eesti koormustipp on ca 1,5 GW), mis arvestades energiaprojektide ettevalmistuse aeglust on väga suur väljakutse.

Kuigi salvestustehnoloogiaid on kümneid erinevaid, otsitakse selle tohutu väljakutse lahendusi peamiselt akutehnoloogiast ja traditsioonilisest pump-hüdroakumulatsioonsalvestusest. Akutehnoloogia suurim väljakutse lisaks täna veel kõrgele maksumusele on suuremahuline vajadus defitsiitsete maavarade järele.

Pump-hüdroakumulatsioonil (moodustab >96% maailma tänasest salvestusmahust) on kaks peamist puudust: geograafiast tulenev kasutuspiirang (saab ehitada ainult mäestikes) ning suhteliselt suur keskkonnakasutus (maa-alade üleujutamine ja suur tsemendivajadus).

Kõrvaldab seniste tehnoloogiate puudused loodussäästlikul viisil

Paldiskisse ehitatav Energiasalv lahendab eelnimetatud tehnoloogiate peamised puudused selliselt, et defitsiitseid materjale kasutamata ja pump-hüdroakumulatsioonijaamade asukohapiiranguid kõrvaldades saadakse unikaalset ärmudelit kasutades salvestustehnoloogia, mis hinnalt konkureerib kõige soodsamate salvestuslahendustega, olles samas märkimisväärselt väiksema keskkonnakasutusega.

Energiasalv kõrvaldab asukohapiirangu, rajades kunstliku kõrguserinevuse tekitamiseks alumised veereservuaarid 600 meetri sügavusele gneissist koosnevasse kristalsesse aluskorda ja kasutades ülemise veereservuaarina Paldiski lahte. Alumiste veereservuaaride ehitamisega väljatavast ehitusmaterjalist valmistatakse kõrgekvaliteedilist ehituskillustikku, millega asendatakse Eestisse imporditav graniitkillustik.

Paldiski killustiku kasutamist tasub tõsiselt kaaluda ka lubjakivikillustiku asemel vähemalt konstruktsioonides, kus teede eluiga suuremat tähtsust omab. Nimelt, kristalse killustiku kasutamine pikendab märkimisväärselt teede eluiga, vähendades nii materjalivajadust tervikuna kui vajadust uute lubjakivikarjääride kasutuselevõtuks varasemas mahus.

Energiasalve turbiinisaal ja alumised veereservuaarid.

Energiasalve ehitamiseks vajalikud ehitusgeoloogilised ja mahukad keskkonnauuringud on lõppenud, ehitusprojekt ja selles raames koostatud majandusarvutused valmis.

Kavakohaselt algab ehitus järgmise aasta aprillis selleks, et energiasalv kui suur aku oleks valmis 2028. aasta teises pooles. Energiasalv genereerib aastas keskmiselt 1,2 TWh elektrit, varustades nii 60% Eesti kodumajapidamistes kasutavast elektrist täielikult taastuva elektriga (vee ülespumpamiseks kasutatakse 1,6 TWh ulatuses taastuvelektrit) viisil, mis kõrvaldab peamise takistuse suures mahus taastuvenergial põhinevas süsteemis – taastuvenergia ebaühtluse.

Eesti jaoks on üle 600 miljoni euro maksva rajatise näol tegu taasiseseisvunud Eesti suurima investeeringuga, maailma mastaabis on tegu siiski suhteliselt tagasihoidliku suurusega. Kuigi energiasalve ärimudel, väljakutsete lahendamise viis ja keskkonnakasutus on unikaalne, pole kogu rajatise ehitamisel ühtki ehituslikku operatsiooni, mis olemuslikult uudne oleks.

Seepärast on energiasalve erinevaid majandusvaldkondi kombineeriv näidismudel unikaalsete lahenduste väljatöötamiseks ja kasutuseks ka teiste valdkondade jaoks Eestis. Väikeriigi suur eelis ongi keeruliste asjade lihtsam korraldamine

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.