Hiid- ja Sosnovski karuputke mürgise taimemahla nahale sattumisel võivad tekkida villid ja haavandid, kuid botaanik Urmas Laansoo sõnul pole kõik putked mürgised.
Nädala eest selgus, et riik tellib sel aastal hiid- ja Sosnovski karuputke tõrjet kokku 2083 hektaril. Üha enam soovitatakse kasutada taimedest vabanemiseks väljakaevamist. Taimetarga Urmas Laansoo sõnul ei pea pelgama kõiki karuputkesid, liiga teevad vaid kaks võõrliiki.
Siberi karuputke leidis söögilaualtki
Laansoo sõnul on 40-150 sentimeetri kõrgune puisniidul, teeserval ja põõsastikus kasvav siberi karuputk ohutu – selle noori võsusid on varem toiduks kasutatud. Inimesele võivad liiga teha aga just valgete õitega hiid- ja Sosnovski karuputk: mõlemad kasvavad 1,5-3,5 meetri kõrguseks ning võivad tekitada nahapunetust ja ville.
Kui võõrliigid pole oma täit kõrgust veel saavutanud, ei pruugi neid harjumatu silm kohe siberi karuputkest eristada. Siis tasub uurida taimi lähemalt: siberi karuputkel on õitsemise ja viljumise ajal 10-20 karvast sarikakiirt ja leheroots renjas, Sosnovski ning hiid-karuputkel on leheroots ruljas ja liitsarikas 50-100 või enam sarikakiirt.
Sosnovski ja hiid-karuputk sisaldavad valgustoksilise toimega furokumariine. Laansoo sõnul võib see, kui taimemahl satub päikesepaistelisel päeval nahale (või on taimega otsene kokkupuude), põhjustada kudede ärritust, nahapunetust, kipitust, ville, haavandeid ja nahapõletikku.
Kiiresti peab reageerima
Kui mahl satub nahale või silma, tuleks see kiiresti rohke puhta veega maha pesta. “Kinniseid ville võib tupsutada piiritusega,” ütles Laansoo ja lisas, et tugevate kahjustuste puhul peaks pöörduma arsti poole.
Mürgiseid karuputke liike ei tohi Eestis kasvatada. Tõrje nõuab kannatlikkust ja järjepidevust. Taimedel ei tohi lasta viljuda ja seemnetel tuule, vee, pinnase ja sõidukitega levida.
Vaata videost, mis juhtub, kui võõrliikidega hullata.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
