Riikliku Ilmateenistuse teatel on Eestis harva esinenud juunikuus kuumalainet, viimati võttis kuumus inimese tervisele ohtlikul määral võimust 2013. ja 2019. aastal.
Riikliku Ilmateenistuse teatel mattis kuumalaine jaanilaupäeval ametlikult Eestimaa. Nimelt on esimest aastat selle ilmingu kriteeriumiks maksimaalse õhutemperatuuri püsimine üle 27 kraadi kolme ja enama päeva jooksul või ööpäeva keskmise temperatuuri esinemine 20 kraadi juures kolme ning enama ööpäeva vältel. Eriti ohtlik on siinseile elanikele olukord, kui need näitajad ületavad vastavalt 30 ja 25 kraadi.
Kuumalaine kriteeriumit alandati seetõttu, et 30kraadine lävi oli liiga kõrge siinsete alade jaoks. Võrdluseks: Iirimaal on see samuti 27 kraadi, Lätis 27 kraadi kahel järjestikusel päeval.
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on tähtis, sest aeg-ajalt on see näitaja ka Eestis, eriti saartel, sama kõrge kui troopikas – näiteks arvutati 18. juulil 2018 Roomassaares selleks 25,1 kraadi (öine miinimum oli 22,6 kraadi).
Kuum 2016. aasta
Juunikuu on harva palavaim suvekuu – Tartu pikas, 1866. aastast algavas vaatlusreas on seda esinenud vaid 16 aastal, viimati 2019 ja 2013. Ohtlikke kuumalaineid (30 kraadi vähemalt kolme päeva jooksul) on juunis esinenud harva – viimati aastail 2006 (Narva-Jõesuu ja Valga), 2019 (Kunda ja Viljandi).
2016. aastal tuli kuumalaine mai lõpus-juuni alguses, seejärel jaanipühade paiku, 24.-26. juunil. Võrus mõõdeti 25. juunil päevaseks maksimumiks 32,4, ööpäeva keskmiseks arvutati koguni 26 kraadi. Kuu lõpupäevil kerkis õhutemperatuur jälle kõrgele, kuumapahvak lõppes 3. juulil Lõuna-Eestis tugeva äikesetormiga.
Miks pööratakse kuumalainetele viimastel aastatel rohkelt tähelepanu? Esiteks on kliimaandmete kohaselt ka meie alade keskmine temperatuur tõusnud, sagenenud on ohtlike kuumalainete arv. Pealegi pole me kohastunud palavuses elama (kuigi väidame, et ega soe konti riku). Samuti elame mere ääres ja siinne kuumus on väga sageli niiske (märg leil on teatavasti karmim kui kuiv).
Suri üle 40 000 inimese
Kuumus võib isegi tappa: 2003. aastal kestis Lääne-Euroopas ligi kaks nädalat 40kraadine leitsak, mis surmas üle 40 000 elaniku. Uurimused näitasid, et hullud polnud sedavõrd kõrged päevased soojanäidud kui see, et ööd ei toonud kergendavat jahedust.
Ka Eestis näitas 2010. aasta kuumalainete analüüs koguni 30protsendilist suremuse suurenemist võrreldes kuumalainete eelse ja järgneva ajaga. Kuumalainete sagenemine võiks halvima stsenaariumi juures praeguse Eesti rahvastiku ja suremuse määra juures lisada 21. sajandi lõpuks enam kui tuhat varajast surma aastas.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
