Uudis

Kuus Eesti sihtkohta valiti parimate kestlike turismisihtkohtade hulka

Tallinn, 19.09.2020 Lasteloomaaia suvetöölised Elizabeth ja Mattias. Kihnu maalambad Children's zoo. Foto Mihkel Maripuu, Postimees Grupp

Rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations (Rohelised sihtkohad) valis kuus Eesti sihtkohta maailma kestlike turismisihtkohtade saja parima hulka.

Kui harilikult on keskkonnamärgis üksikul tootel, teenusel või ettevõttel, siis läinud aastast alates pakub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus rahvusvahelise programmi Green Destinations ametliku partnerina võimalust arendada ja turundada rohelises võtmes turismisihtkohta tervikuna. Eestist pääses sel aastal võrgustiku nimekirja kuus sihtkohta.

Tartu esitas eduloona igal aastal peetava ning nii linnaelanike kui ka külaliste seas tuntust koguva Autovabaduse Puiestee. Laialdane ala suletakse autoliikluseks, sisustatakse see inimestele huvipakkuvate ürituste ja ettevõtmistega ning antakse roheline tuli ratturitele ja jalakäijatele. Transiitliikluse asemele toodud inimmõõtmeline ruum annab linnale hoopis uue ilme ja tutvustab linlaste tegemisi, millest autoga iga päev mööda tuhisejad ei pruugi teadlikudki olla.

Peale keskkonnakasu süveneb kogukonna ühtehoidmistunne ja sünnivad mõnedki ideed ja harjumused, mis jäävad kestma ka siis, kui Autovabaduse Puiestee selleks korraks taas möödas. Eelmisel aastal külastas Autovabaduse Puiesteed 150 000 inimest üle Eesti ja välismaaltki. Programmis osalenud partneritest 91 protsenti näeb positiivseid ärilisi ja ühiskondlikke mõjusid ning soovib jätkata ka tuleval aastal.

Järvamaa edulooks on Vargamäe muuseum. Kestliku turismi ekspertidele avaldas muljet väikese muuseumi leidlikkus. Muuseumi tiim viis esimesel koroonakevadel terve aastanäituse „Asjad on tõepärasemad kui inimesed“ virtuaalmaailma. Selleks loodi 360-kraadi-fotod ning kirjeldustõlge, et pakkuda elamust ka vaegnägijatele. Eduka virtuaalnäitusega võitis muuseum rohkesti uusi fänne, kellest paljud tulid taasavamise järel ka Vargamäed külastama, et ekraanil saadud elamusele päriselus lisa saada. Lõpptulemusena kasvas individuaalkülastajate arv Vargamäel.

Pärnumaa keskendus seekord Kihnu eripära väljatoomisele. Kuuludes kogu kultuuriruumiga UNESCO pärandisse, on saare elu kaasaja mõjutuste suhtes samas väga haavatav. Kuidas hoida kohapeal tavasid ja traditsiooniliste oskuste väärtustamist vaatamata globaliseerumise ahvatlustele, kuidas pääseda rahvusvahelise kuulsusega kaasnevast massiturismi negatiivsest mõjust. Palju on olnud abi 2018. aastal asutatud Kihnu Kultuuriruumi Sihtasutusest, kes toetab kohalikku elu ning vahendab Kihnut maailmale. Tugevad iga-aastased üritused nagu Mere Pidu, Kudumisfestival või toidusündmus Kihnu Keretäüs ühendavad külaliste võõrustamist motivatsiooniga hoida traditsioone.

Lahemaa edulooks oli sel aastal külastuskorralduse reguleerimine RMK matkaradadel. Teema on väga aktuaalne, tõeliselt kuuma matkasihtkohana on Lahemaal u 200 km RMK opereeritavaid radu. Läheduse tõttu Tallinnale on Lahemaal matkamine olnud alati populaarne, eriti koroonaajal, kui muud tegevused võimatud, sai sellest tõeline hitt.

Kiiresti mõisteti, et midagi on vaja ette võtta nii selleks, et viirus ei leviks, kui ka selleks, et vähendada koormust loodusele kõige populaarsematel radadel. Külalisi hakati kiire teavitusega RMK veebisaidil ja äpis hajutama ning motiveeriti interaktiivsete ja hariduslike mängudega nautima loodust vähem külastatud paikades. Kõige populaarsemal rajal, Viru rabas, langes külastajate arv selle tulemusena 2020. aasta kokkuvõttes 34 protsenti võrreldes 2019. aastaga.

Hiiumaal leidus üksjagu traditsioonilisi palkmaju, mis pärast renoveerimiskuuri olnuksid sobilikud ka külaliste majutamiseks. Sageli oli vajalik uus korralik katus ning Hiiumaal leiti, et see ei tohiks olla ükskõik milline, vaid peab saare traditsioone austav rookatus. Vahepealne traditsioonide katkestus oli aga viinud selleni, et roogu ei kogutud ega töödeldud ning ka oskajaid mehi tuli mujalt otsida.

Autentse renoveerimise soovist kasvas välja kohalikus Suuremõisa kutsekoolis õppeprogramm, mis peale katuste käsitles ka traditsioonilist palkmajaehitust ja mille kuulsus levis kogu Eestis. Kohapeal hakati tootma ka roogu. Lisaks töötati Hiiumaal välja sõltumatu energiasüsteemiga hütt, millel on autonoomne energiavarustus. Just sobiv toode saare eraldatuse nautimiseks. Täna eksporditakse neid päiksepaneelidega minionne ka Lätti.

Saaremaa nagu Hiiumaagi toetus oma eduloos kunagi elu nii loomulik osa olnud, kuid siis aastakümneteks unustatud pilliroole, esitledes joogikõrte tootmist. Pilliroog rakendati kahe keskkonnasõbraliku eesmärgi teenistusse: vähendada plastireostust ookeanides ja puhastada võsastunud rannajoont. Lisaplussiks on see, et väärindatakse kiiresti taastuvat ressurssi.

Alustati käsitööna, kuid nüüd suudab automaatne tootmisliin toota kuni 3 miljonit kõrt, millega suudetakse hõlmata ka rahvusvahelisi turge. Innovatsioon ei saanud tulla sobivamal ajal, kui Euroopa on plastikust kõrred keelanud ning üleüldine teadlikkus ühekordsete nõude materjali ja kasutamise vallas tõusmas. Tehnoloogia abil on selgitatud parimad kohad, kust pilliroogu ühtlase toodangu huvides lõigata. Eraldi kasutusotstarve on koostöös TalTechi teadlastega leitud pillirojäätmetele, mida saab muuta kosmeetikapurkideks, toidunõudeks ja muuks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.