Uudis

Läänemeres peituvate keskkonnaohtlike laevavrakkide leidmiseks algavad uuringud

F: Pixabay

Järgmisel kahel aastal viivad Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) läbi ühise projekti, et hinnata Eesti merealal asuvate laevavrakkide potentsiaalset ohtlikkust.

Veealused uuringud toimuvad viiel kuni kümnel vrakil ning eesmärk on välja selgitada, millistest vrakkidest on suurim oht reostuseks.

PPA reostustõrje vanemspetsialist Mati Kose sõnul on Eesti merealal palju laevavrakke, mille seisukord ei ole täpselt teada ja mis võivad lähiajal tekitada ulatusliku merereostuse.

„Projekti raames vaatleme viit kuni kümme laevavrakki, mis on potentsiaalselt kõige ohtlikumad arvestades nende vanust, asukohta ja võimalikku kütusekogust. Eesmärk on saada teada, millised vrakid on ohtlikud ja kas on selliseid vrakke, kus peaks viivitamatult kütust välja pumpama, et kaitsta merd ja rannikuala reostuse eest. Ulatuslikul merereostusel on väga tõsised ja pikaajalised tagajärjed nii elusale kui ka eluta loodusele. Halvimal juhul võib esineda veekeskkonnaga seotud liikide arvu vähenemist, rannikualade kahjustusi ja muutusi ökosüsteemide toimimises,“ kirjeldas Kose.

Samuti kaardistatakse võimalused kütuse välja pumpamiseks ja vrakkide kahjutuks tegemise maksumus. Projekti läbiviimiseks on loodud PPA ja KIKi ühine meeskond. Veealuste uuringute läbiviimiseks otsitakse partnerit, selleks korraldatakse hange.

“Läänemere kaitset korraldavad Läänemere riigid koostöös ning seetõttu ootame uuringute läbiviimiseks hankes osalema ka teisi Läänemere riikide spetsialiste,“ ütles KIKi projektijuht Aivi Allikmets.

„Laevavrakkide uurimine on aeganõudev ja kulukas ning arvestades, et peamiselt on tegemist sõjaaegsete laevadega, millel võib olla ka lõhkekehi, on uurimistööd ohtlikud tuukritele ning plahvatuse korral võib tekkida ka keskkonnakahju. Projekti raames tahame leida partneriteks kogenud allveearheoloogid, kes on sarnast tööd teinud varemgi ja teavad selliste ohtudega arvestada,“ lisas Allikmets.

Eesti merealal on hinnanguliselt 500 laevavrakki, neist osa on vanad puit- ja kivisöelaevad, mis endast suurt reostusohtu ei kujuta. Küll aga pärineb enamik laevu I ja II maailmasõja ajast ning nendel laevadel võib olla kümneid kuni sadu tonne laevakütust, mille lekkimisel on suur oht ulatusliku merereostuse tekkeks.

„Andmed nende laevade kohta põhinevad peamiselt arhiiviallikatest  ja sukeldumistega on inventeeritud vaid ligi 50 laevavrakki. Seega on meie teadlikkus merepõhjas olevate laevade osas väga piiratud, mistõttu on veealuste uuringute läbiviimine ja võimalike ohtude avastamine väga oluline,“ ütles Kose.

Projekti „Potentsiaalselt ohtlike laevavrakkide keskkonnaohtlikkuse hindamine Eesti merealal“ rahastavad PPA ja 70% ulatuses Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon (NEFCO).

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.