Keskkonnaagentuuri ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) andmetel algas üraski massiline lendlus teisipäeval, 11. mail ja kestis hoogsalt mitu päeva.
Erinevalt tavapärasest algas lendlus ja haude rajamine käesoleval aastal kõikjal Eesti mandriosas ühel ja samal ajal.
Eelmise nädala lõpus lendluse aktiivsus vähenes – osaliselt jahedama ja kohati sajuse ilma tõttu. „Kuuse-kooreüraski poolt asustatud kuuskedel oli 17. mail mõnel puul juba ligi 30 muna ühe emakäigu kohta, enamasti aga vähem. Üraski vastseid veel ei leitud,“ kinnitab Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap.
Kuuse-kooreüraski püünispuud on soovitav mõne nädala jooksul pärast puude asustamist vedada metsast välja saeveskisse töötlemiseks. Sobivaim aeg selleks on siis, kui koore all on üraski munad ja vastsed. Õunapi sõnul peaks senist üraski lendlust ja puude asustamist arvestades nende puude väljaveoks sobiv aeg algama järgmisel, so 21. nädalal.
Metsateatise esitamine
Kuna lisaks lamavatele tüvedele ning tõrje eesmärgil langetatud püünispuudele võib kuuse-kooreürask asustada ikkagi ka kasvavaid kuuski, tuleks enne püünispuude väljavedu kontrollida püünispuude läheduses ja üldse eelmise aasta kahjustuskolde läheduses kasvavaid kuuski. Kui puudel on märgata üraski sisenemisavasid ja näripuru ning koore all üraski käike, mune ja vastseid, siis tuleks need puud langetada ja koos püünispuudega metsast välja vedada.
Kui raiutava puidu kogus ületab 20 tm kinnistu kohta aastas, peab metsaomanik esitama Keskkonnaametile metsateatise. „Metsaregistrisse kandmata kahjustuste korral, ja kui kahjustust ei saa likvideerida lubatud raietega, tuleb esitada metsateatis kahjustuse kohta,“ selgitab Keskkonnaameti metsaosakonna peaspetsialist Rando Omler.
Õige aeg on metsast välja vedada ka eelmisel aastal üraskikahjustuse tõttu hukkunud ja õigel ajal välja vedamata jäänud puud.
Kaua lendlus kestab?
Kuuse-kooreüraski lendlus sõltub mitmest asjaolust. Näiteks ilmast. Kui ilm on soe ja ei saja, toimub lendlus lühema aja jooksul.
Samuti üraski talvitumise kohast. Need kes jäid talvituma arengukohale koore all, lendavad ja hakkavad hauet rajama varem kui need, kes talvitusid pinnases.
Heino Õunap räägib, et kui olud on soodsad, areneb kuuse-kooreüraskil aasta jooksul kaks põlvkonda. See tähendab, et kevadel munetud munadest arenenud valmikud asustavad veel samal aastal uue puu ja areneb teine põlvkond.
„Tulemuseks on see, et lendlus kestab aprilli lõpust või mai algusest poole augustini olles mingil perioodil intensiivsem, mingil ajal vähearvukam,“ lisab Õunap.
Harilikult asustab kuuse-kooreürask nõrgestatud või äsja hukkunud kuuski. Kui aga nende arvukus kasvab soodsates oludes (näiteks tormis, põuas või muul põhjusel tekkinud rikkaliku toidubaasi toel) väga suureks ja nõrgestatud puid enam ei jätku, siis on nad hulganisti koos rünnates võimelised asustama ka terveid kuuski.
Seetõttu ongi oluline, et üraski arvukust ei lastaks suureks paisuda ning tuulemurd ja muu asustamiseks sobiv materjal koristataks enne, kui üraskid saavad hakata sellel sigima.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
