Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) võttis Haanjas metsa maha enne peatselt algavat Natura 2000 inventuuri, rikkudes kiirustades iseenda kehtestatud kohalike kaasamise korda, kirjutab Postimees.
«Keskkonnaameti tööplaanis on selleks sügiseks kavas laiaulatuslik Natura 2000 metsaelupaikade inventuur, mis hõlmab teiste seas ka Haanja loodusparki,» andis teada keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk. Inventuur on seotud Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusega Natura 2000 alade paljaksraiumise tõttu. Etteheidete seas on, et Natura alade metsamaast on ligi kolmandik spetsialistidel üle vaatamata.
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsaekspert Liis Kuresoo avaldas nördimust, et RMK võttis enne seda maha hektarite viisi metsa Natura 2000 alal Haanja suusa- ja jooksuradade ümber. «Piirkonda tulnuks kindlasti enne raiete lubamist inventeerida, ala loodusväärtusele viitab raiesse läinud alade kõrge vanus ning ohtrad vääriselupaiga indikaatorliikide leiud lähikonnas,» märkis Kuresoo. «RMK juhatus on otsustanud EL-i loodusdirektiivi alla käivaid metsaelupaiku mitte raiuda, aga selleks on vaja teada, kus need looduses asuvad ehk need peavad olema kantud kaardile.»
«Haanja suusaradade ala moodustab ühtse umbes 70 hektari suuruse metsamassiivi, vääriselupaikadena on määratud umbes 27 hektarit,» rääkis Olav Etverk. «Need alad kvalifitseeruksid ka Natura elupaikadena ning nende kaitse on vääriselupaikade kaudu juba tagatud, sest raied riigimetsa vääriselupaikades on keelatud.»
Väitega, et EL-i loodusdirektiivi järgi väärtuslikud metsad on kaitstud, sest teatud pindala metsa on Eestis kaitse all, on keskkonnaministeerium õigustanud Natura 2000 alade paljaksraiumist ka Euroopa Komisjonile.
Lisaks rõhutas Etverk, et raieplaan oli kohalikega kooskõlastatud. Kõnealuse metsa on RMK arvanud KAH- ehk kõrgendatud avaliku huviga alaks. KAH-alade majandamise korras seisab, et teisel poolaastal raiumiseks peab kohalike kaasamine olema lõpetatud 1. juuniks. Haanja metsamajanduskava kinnitati 17. juunil ehk metsa võinuks langetada 2022. aastast.
«Me ei saa raiuda talvel, kui toimub suusatamine, kevadel ja suvel, kui on linnurahu,» õigustas RMK Võrumaa metsaülem Agu Palo. Ta väitis, et kohalikele oli sügisraie teada ja kaasamine venis: «Tekkis palju küsimusi ja vajadus põhjalikumaks selgitamiseks ja koosolekuteks, alal asuvate väärtuste hindamiseks.»
Paraku on RMK määranud kaasamisprotsessiks 103 päeva, alustas Haanjas aga 16. märtsil ehk vaid 77 päeva enne 1. juunit.
Kui RMK raieplaanidest teada andis, jooksid metsa läbi Eesti Looduseuurijate Seltsi vääriselupaikade (VEP) inventeerijad ja ELF-i spetsialistid ning andsid leitud loodusväärtustest keskkonnaametile teada, et vähemalt kõige väärtuslikumad paigad raiumisest päästa.
Agu Palo kirjutas selle peale keskkonnaametile: «Palume loetletud eraldised keskkonnaameti vääriselupaikade inventeerijate poolt üle vaadata ja võimalusel registrisse mitte kanda.»
«Kindlasti ei olnud see kiri saadetud keskkonnaametile survestamiseks vääriselupaiku mitte registrisse kanda,» selgitas Palo Postimehele. «Kirja eesmärk oli juhtida keskkonnaameti tähelepanu asjaolule, et Haanja puhke- ja spordikeskuse suusaradadega piirneva metsa juhtfunktsioon ei ole mitte looduskaitse, vaid metsa kasutus puhkealana. RMK ülesanne on tagada puhkeala suusa-, jooksu- ja rolleriradade ohutu kasutamine kümnetele tuhandetele spordi ja aktiivselt liikumisega tegelevatele inimestele. RMK on rajad andnud lepinguga kasutamiseks Rõuge vallale ja radade korrashoiuga tegeleb SA Haanjamaa Sport. Kiri keskkonnaametile sai saadetud, pidades silmas eelnevat ja arvestades suusakeskuse ja Rõuge valla soovi alal mitte enam vääriselupaiku määrata.»
Palo selgitustest ilmneb, et keskkonnaamet ei nõustunud RMK arusaamaga looduskaitsest, ja läks madinaks. «Vaatamata mitmetele kohtumistele keskkonnaametiga tehti otsus ikkagi arvestades vaid looduskaitselisi huvisid,» kurtis metsaülem. «15 potentsiaalsest VEP-ist sai 13 VEP-i. Sotsiaalsed ja kultuurilised huvid jäid arvestamata. Sellest vääriselupaiga ideoloogiast, mis 2000. aastal Rootsist Eestisse imporditi, pole tegelikult enam midagi järel. Vääriselupaigast on saanud raiete keelustamise tööriist. Isiklikult tean, et seal (Haanjas – autor) oli tegu kellegi sooviga raietegevust keelata.»
«Minu jaoks on müsteerium, kuidas ühtäkki mets puhkekeskuse arenguid takistab – just raiesmik on kõige raskemini läbitav mets nii jalgsi liiklejaile kui orienteerujaile,» tähendas Haanja spordiradade aktiivne kasutaja Boris Meldre, kes RMK kaasamiskoosolekul osales ja metsamajandamiskava kohta ettepanekuid tegi.
«Vääriselupaigas ümber kukkuvad ja tormi poolt murduvad puud ei võimalda tagada radade normaalset hooldust, rääkimata ohutusest,» väitis vastu metsaülem Palo.
«Selleks ei pea ometi eraldiste kaupa metsa maha võtma ju?!» avaldas Meldre imestust. Nagu fotodelt ja raietööde kaardilt näha, on RMK metsa maha võtnud mitte ainult suusaradade kõrval, vaid ka kaugemal.
«See teema on Otepää kandis läbi vaieldud seoses Tartu maratoni radadega, mis ka osalt kulgevad läbi VEP-i eraldiste: ohtlikke puid saab raja äärest maha võtta kaitse-eeskirja seletuskirjas oleva klausliga,» märkis Boris Meldre selle kohta, et vääriselupaikades on tegelikult lubatud ohtlikke puid langetada suusa- ja jooksuradadel liikuvate inimeste kaitseks.
«Senini on see VEP-ist ohtlike puude raie olnud üks häda ja viletsus,» leidis aga metsaülem. Tema sõnul on praegu keskkonnaametis menetlemisel RMK taotlus kuue mäda haava eemaldamiseks. «Küsimus on selles, kas 100 aasta vanune seest mäda haab või kuusk on ohtlik või mitte,» seletas Agu Palo. «Eelmise aasta talvel juhtus noorte laskesuusatajate treeningu ajal murduma üks kolmetihumeetrine haab. Laskesuusatreener Priit Narusk tänas jumalat, et keegi lastest alla ei jäänud. Lisaks murduvad lumekatte all veel ka jämedad oksad, mis on suureks ohuks. Käesoleva aasta kevadel uue rolleriraja ehitamisel murdus maha neljatihumeetrine haab ja kangutas koos juurtega üles just valminud rolleriraja trassi. Õnneks oli veel asfalt maha panemata.»
Metsaülema seletusel kulgeb piirkonna metsamassiivis 12 kilomeetri ulatuses erinevaid suusa- ja rolleriradu ja nendest vähemalt pooled piirnevad vääriselupaikadega. «Puud raja äärtes on 30 meetrit kõrged, seest mädad,» kinnitas Agu Palo. «Me jäämegi neid puid siin ühekaupa raiuma. Lisaks tuleb veel arvestada asjaoluga, et igakordne masinatega juurdepääs sõltub ka ilmastikust ja aastaajast. Me ei saa pidevalt seal käia radu lõhkumas. See, et RMK võttis ette mõnedel eraldistel metsa uuendamise, on ainuõige lahendus. See meeldis ka enamikule inimestest, kes neid radu kasutavad. Alati on üksikuid erandeid ja mulle väga meeldiks, kui ajakirjandus ei kajastaks nende arvamust.»
RMK kaasamiskoosoleku veebiülekandest ja tehtud ettepanekute kokkuvõtte põhjal jagunes kohalike arvamus kaheks – metsa mahavõtmise poolt olid peamiselt rajahooldusega tegelevad ning selle eest maksvad valla ja spordikeskuse esindajad.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
