Kliimaneutraalsuse poole liikuv LHV ja innovaatiline Eesti iduettevõte eAgronom alustasid koostööd, millega LHV ostab eAgronomi värskelt välja töötatud lahenduse kaudu süsinikukrediiti Eesti põllumeestelt, kes õhust süsinikdioksiidi mulda seovad ja sellega oma põldude mulla kvaliteeti parandavad.
Paljud põllumehed ei kasuta täna mulda parandavaid ning süsinikku siduvaid praktikaid, kuna näevad selleks vajalikes töödes lisakulu, mis tasub end ära alles pika aja jooksul. eAgronomi uus süsinikuprogramm pakub põllumeestele toetusmehhanismi, mis muudab mulda parandavad praktikad, nagu vahekultuuride kasvatamise või põhu põllule jätmise, kohe kasulikuks.
Teiselt poolt saavad ettevõtted, sarnaselt LHV-le, eAgronomi süsinikuprogrammi kaudu korvata oma süsiniku jalajälge, toetades lisaks kasvuhoonegaaside vähendamisele ka toidutootmise jätksuutlikumaks muutmist.
Kui muld seob rohkem süsinikku, areneb mulla huumusekiht, mille tulemusel muutuvad põllud viljakamaks ning taimed kasvavad paremini. See omakorda annab võimaluse vähendada mineraalväetiste kasutamist. Tänu suuremale huumuskihile kasvab ka mulla niiskuse salvestamise võime, mis on kasulik nii liigniiskel kui ka põuasel ajal.
eAgronomi juhi Robin Saluoksa sõnul tuleb taimekasvatusest 15% kogu maailma kasvuhoonegaasidest, aga seda on võimalik vähendada läbi taastavate põllumajanduspraktikate.
„Muld on peale ookeani suurim “süsinikupank” ja süsiniku sidumine mulda on olulise tähtsusega, et vältida kliimakatastroofi ja sellega kaasnevat majanduskahju. eAgronomi süsinikuprogramm pakub põllumehele toetusmehhanismi, mille abil parandada oma muldade kvaliteeti. LHV ja teised ettevõtted saavad meie programmiga liitudes soetada süsinikukrediiti, et muuta oma tegevused kliimaneutraalseks või lausa kliimapositiivseks,“ tutvustas Saluoks.
LHV ESG valdkonna juhi Ragne Maaseli sõnul on LHV otsustanud korvata oma kontoritegevusega seotud süsinikuemissioonid, mida ei õnnestu vältida ega vähendada, ning eAgronomi lahendus pakub head võimalust tegeleda keskkonnale kasuliku tegevusega just siinsamas Eestis.
„Korvates osa oma kontoritegevuse süsinikujalajäljest läbi eAgronomi pilootprojekti, on meil hea ülevaade sellest, kuidas meie tegevused kõik korvamisele esitatud kriteeriumid täidavad ja samal ajal saame toetada kohaliku põllumajanduse jätkusuutlikkust. Meie toetusel saavad põllumehed teha keskkonnale kasulikke tegevusi, mis muidu jääksid tegemata“ rääkis Maasel.
Süsinikujalajälje korvamine ehk offsetting leiab maailmas üha enam kasutamist, kuna kliimaneutraalsuse poole püüdlevatel ettevõtetel ei õnnestu ka suurte pingutuste korral oma keskkonnamõju tänastes tingimustes päris nullini vähendada. Jalajälje, mida ei õnnestu vältida ega vähendada, kustutamiseks kasutataksegi korvavaid tegevusi, millele on rahvusvaheliselt seatud mitmed kvaliteedikriteeriumid.
LHV on sõnastanud oma kliimaeesmärgina, et mõõdab ja vähendab oma CO2 jalajälge ning muudab oma kontoritegevuse aastaks 2022 kliimaneutraalseks. LHV kontoritegevuse süsiniku jalajälg oli 2019. aastal 1210 tonni CO2-ekvivalenti ning 2020. aastal 865 tonni.Tulevikus on LHV-l plaanis hakata ka oma äritegevuse süsinikjalajälge mõõtma ja teadlikult vähendama.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
