Hobusekasvatajad on püsti hädas inimestega, kes tükivad hobuseid paitama ja söötma, mis võib lõppeda suure kahju või isegi hobuste surmaga.
“Inimesed pakuvad hobustele leiba, õunu, porgandeid,” sõnas Tartu-Räpina tee ääres Leevakul hobuseid pidav Vanessa Mälberg. “Olen käinud korduvalt hõikamas, et ei tohi hobuseid sööta. Hobustel on väga tundlik seedimine ja kui neile antakse natuke käärima läinud kraami, siis tekivad gaasid.”
Kallis operatsioon
Kui inimestel lõpeb käärinud kraami söömine enamast vaid kõhuvaluga, siis hobustele võib keelatud toit saada saatuslikuks. “Võib lõppeda surmaga,” ütles Mälberg Postimehele.
“Või siis 10 000-eurose operatsiooniga. Hobustel tekib väga kergesti soolekeerd, mida saab opereerida vaid Lätis ja Soomes,” sõnas Mälberg. “Õigeaegne operatsioonile jõudmine on isegi tavaolukorras minutite mäng, praeguses eriolukorras ei kujuta ettegi, kas üldse on võimalik minna.”
Majanduslik põnts
Operatsiooni üle elanud hobustest ei pruugi enam spordis asja saada, mis on Mälbergi sõnul hobusekasvatajale väga suur majanduslik põnts. “Üks seltskond hobuseid on muldkoplis, sest nad ei tohi rohelist heina süüa, ainult kuiva,” rääkis Mälberg.
“Neil on selline haigus nagu laminiit – kabjanahapõletik,” ütles Mälberg. “Heina sees on suhkur, see põhjustab kabjaseinas põletikku. Aga inimesed vaatavad, et vaesed hobused – koplis pole neil mitte midagi süüa.”
Eluohtlik söötmine
Seetõttu hakkavad inimesed teeäärset heina hobustele pakkuma. “Hobused muidugi tahavad rohelist heina hullupööra,” ütles Mälberg. “Lisaks sellele, et heinasöötmine võib samuti lõppeda hobuse surmaga, on see ka muidu ohtlik. Hobused võivad heina pärast kaklema minna ja üksteist vigastada või aia ära lõhkuda ja välja pääseda.”
Samuti võivad hobused hammustada, kui neid paitatakse. “Kui hobune kedagi vigastab, jääb süüdi hobuse omanik,” ütles Mälberg.
Ei aita ka hoiatussilt
Talle on tuttavad hobusepidajad kurtnud, et isegi hoiatussildid ei hoia inimesi eemal. “Lähed midagi ütlema, inimesed saavad veel vihaseks ka,” sõnas Mälberg. “Küsivad, et miks teil siis hobused on, kui neid vaadatagi ei või. No aga ega ma ei keela – tule ja küsi, kui omanik on juures, siis võib isegi leivatükki anda.”
“Te ei pane ju loomaaias kätt lõvipuuri, ettearvamatu hobune on ka ohtlik,” ütles ka Harjumaal Kurtnas asuva Uuesopsu Minitalli perenaine Signe Orav. Ta märkis, et inimesed mõtlevad sageli: “Tükk suhkrut või leiba või maast korjatud rohtu ei tee neile midagi, vanasti anti alati.” “Paraku on nii, et päeva jooksul möödub koplitest palju inimesi ja nii jabur kui see ka ei ole, tahavad nad kõik alati midagi anda ja kõik mõtlevad, et on ainukesed, kes miskit pakuvad.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
