Teadlased viisid läbi uuringu, millest selgus, et linnud külastasid harva mürarikast toidukohta. Kui nad seda ka tegid, keskendusid linnud vähem toitumisele ja rohkem ringivaatamisele.
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorandi Riin Viigipuu sõnul suureneb linnade tähtsus elupaigana. Siiski kaasneb linnaeluga lisaks hüvedele ka mitmeid segajaid, sealhulgas müra.
Lisaks häälitsuste abil üksteisega suhtlemisele takistab müra ka ligihiiliva kiskja märkamist ja tõstab silmadega ümbruse jälgimise olulisust. Sagedasem ringivaatamine jätab aga vähem aega toitumiseks, kirjutab Viigipuu Linnuvaatlejas.
Saamaks teada, kuidas mõjutab müra linnas elavate lindude toitumiskäitumist, paigutasid teadlased 46 linnutoidumaja eri kaugustele Suurbritannias asuva Sheffieldi kesklinnast.
Iga asupaiga puhul hinnati linna ilmet indeksiga, mis võtab arvesse taimestiku ning majade ja sillutatud pindade osakaalu ümbruskonnas. Mõni päev hiljem, kui linnud olid toitmiskohad üles leidnud, pandi lähedusse kõlarid, kust mängiti 40 minuti jooksul linnamüra ning 20 minuti jooksul kontrolliks teiste linnuliikide laulu. 20 minuti jooksul olid kõlarid välja lülitatud.
Toidumaju külastas kokku 19 liiki linde, kelle hulgast keskendusid uurijad kuuele vähemalt kümnes toitmiskohas esinenud liigile. Nendeks olid sinitihane, punarind, rasvatihane, metsvint, musttihane ja puukoristaja.
Kõrgema mürataseme ajal külastasid linnud toitmiskohta oluliselt harvemini kui kontrollperioodil, samuti kulutasid nad toidumajal mürasalvestise mängimisel vähem aega toitumisele ning rohkem ringivaatamisele. Kuigi nii toidumajakülastuste arv, toitumissagedus kui ka ümbruse jälgimisele kulunud aeg erinesid liigiti, oli müra mõju eri liikidele sarnane.
Toidumaja külastatavus sõltus ka selle asukohast: mida linnastunum oli ümbrus, seda vähem linnud toidumajas käisid. Lisaks müra häirivale mõjule võis see autorite hinnangul tuleneda ka lindude väiksemast arvukusest tihedama inimasustusega alal. Või hoopis sellest, et ümbruskonnas oli palju toidumajasid, sest Suurbritannias on lindude toitmine populaarne.
Mürasalvestise mängimine mõjutas aga linnastunumas ümbruses lindude toitumist vähem, mis võib viidata nii sellele, et linnas elavad linnud on müraga harjunud kui ka väiksemale kisklusriskile.
Müra vähendab oluliselt linnas elavate lindude toitumisefektiivsust, mistõttu tasub lindudele sobivate elupaikade loomisel ka seda aspekti silmas pidada. Tiheda liiklusega teede ümbrusesse paigutatud mürabarjäärid, sealhulgas taimestik, muudavad elukeskkonna mõnusamaks nii inimestele kui ka lindudele.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
