Hiljuti kirjutas Rohegeenius, et Kreekat tabanud tugeva tuule tõttu hukkusid tuhanded Aafrikast Euroopasse rännanud pääsukesed ja piiritajad. Linnuökoloogi Marko Mägi sõnul ei jäänud Eesti suitsupääsukesed selle tormi teele.
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi sõnul on pääsukesed ja piiritajad väga osavad lendajad ja saavad reeglina õhus väga hästi hakkama. Nad püüavad oma toidugi õhust. “Kuid tugev külm torm ei ole neile kindlasti soodne ja sunnib maapinnalt varju otsima,” ütles Mägi.
Kümned tuhanded hukkuvad
“Piiritajad ei lasku maapinnale, sest sealt ei saa nad enam omal jõul lendu,” sõnas Mägi. “Nemad otsivad varju kaljudelt, majaseintelt ja muudelt kõrgematelt kohtadelt. Seega ei ole tavapärastes oludes torm lindudele probleemiks.”
Küll aga on see probleem, kui torm tabab linde suurte veekogude ületamisel. “Üheks selliseks on Aafrikast kevadel Euroopasse suunduvatele lindudele Vahemeri, sest maandumine ei ole võimalik,” rääkis Mägi. “Sellistel puhkudel võib tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid linde hukkuda. Või kui õnnestubki kaldani jõuda, võivad linnud hukkuda kurnatuse tõttu.”
Suitsupääsukesed ei jäänud tormi kätte
Mägi sõnul ei jäänud Eesti suitsupääsukesed suure tõenäosusega Kreekat tabanud tormi teele, sest Põhja-Euroopa suitsupääsukeste kevadine ränne ei kulge üle Vahemere. “Nad mööduvad Vahemerest Lõuna- ja Kesk-Aafrika talvitamisaladelt naastes kaarega, ületades Araabia poolsaare ja Musta mere,” sõnas ta.
“Küll aga kasutavad suitsupääsukesed sügisel meilt lahkudes rändeks otseteed Lõuna-Aafrikasse ja sel teel ületavad nad ka Kreeka, suundudes sealt otse üle Vahemere. Seega ei lenda suitsupääsukesed rändel mitte edasi-tagasi, vaid ringiratast, sellest ka nimetus ringränne.”
Mägi sõnul võib soodsate ilmade korral kohata suitsupääsukesi Eestis juba aprilli alguses, hiljemalt keskpaigas. Tänavu nähti esimesi suitsupääsukesi üleeile. “Aga arvata võib, et külma ilma püsides ei ole suurt pääsukeste hordi veel loota, sest neil ei ole siin midagi süüa,” sõnas ta.
Arvukus väheneb
Eestis on kokku kolm pääsukeste liiki (lisaks on veel rästa- ja kaldapääsuke). Suitsupääsukesi pesitseb meil 50 000-100 000 paari (sama palju on ka räästapääsukesi, kaldapääsukesi on 6000-9000 paari), kuid kõigi arvukus on viimastel aegadel kiiresti vähenemas.
“Põhjuseks on kliimamuutused, kuid eelkõige suured muutused põllumajanduses, sest intensiivpõllumajanduse laienedes on putukaid oluliselt vähemaks jäänud ja seetõttu on vähenenud neist toituvate lindude arvukus,” rääkis Mägi.
Geneetiline rändekaart
Sügisel asuvad rändele kõik Eesti suitsupääsukesed, sest neil ei ole võimalik siin talvel ellu jääda. “Küll aga võib soodsal aastal kohata suitsupääsukese poegade pesi ka veel oktoobri esimestel päevadel, mil kolmanda pesakonna pojad on pesast lahkumas,” sõnas Mägi.
See aga, kuidas linnud oma rändetee leiavad, on Mägi sõnul küsimus, mis on ornitolooge köitnud ajast, mil hakati lindude rändest aimu saama. “Tänaseks teame, et sõltuvalt linnuliigist kasutatakse samal ajal mitmeid navigeerimisviise – mõnda rohkem, mõnda vähem -, kuid valdavalt orienteerutakse maa- või taevamärkide järgi ja juhindutakse vanematest lindudest,” ütles ta. “Kuid paljudel liikidel on ränne ka geneetiliselt määratud. Seega saab lind geneetilise rändekaardi juba oma vanematelt.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
