Uudis

Loomsete jäätmete töötlemise tehas Vireen hakkab hukkunud loomadest sooja tootma

Praegu pole teada, kes hakkab loomsetest kõrvalsaadustest ja hukkunud loomadest tekkinud soodsat sooja kasutama.Foto: AS Postimees Grupp / Scanpix

Vireenis valmib katlamaja, kus hakatakse liha-kondijahu põletama – odavale soojale otsitakse kasutusvõimalust ning üheks variandiks on koostöö Jõgeva sordiaretusjaamaga.

Vireeni juhataja Tarmo Terav rääkis, et soojusega, mis tekib katlamaja käikulaskmisel, võiks ühe spaa veed kuumaks lasta. Paraku on asukoht selline, et luksusteenuse osutamine kuigipalju kliente kohale ei meelitaks, kirjutas Virumaa Teataja.

Soodne hind

“Selge on see, et sooja jääb üle ja seda on vaja kusagil ära kasutada,” ütles Terav. “Kas tulevad Jõgeva sordiaretusjaama kasvuhooned või kellegi teise – neid variante hakkame otsima. Erasektor ei ole siiamaani huvi üles näidanud.”

Ta on sellekohaseid pakkumisi teinud Nurmikole ja teistele suurematele lillekasvatajatele, kuid neil on oma kompleksid juba valmis ehitatud. Tomati- ja kurgikasvatusel võiks odava sooja kasutamisel tulevikku olla, kuid takistuseks võib saada tarbija eelarvamus.

Ehkki Vireeni hoovilt ei levi mingit haisu, on suhtumine inimeste teadvuses kinni. Tarmo Terav selgitas, et sooja hinnaks tuleks kümme eurot megavatttunnist, samal ajal kui tavaliselt küsitakse selle eest 50 eurot. Ettevõttel on pakkuda ka poolteist hektarit maad kohe tootmishoonete kõrval ning veevärk, kanalisatsioon ja elektriühendus.

Terava sõnul on katlamaja ehitus igati kasulik, kuna praegu veetakse tootmises tekkinud liha-kondijahu Leetu ja makstakse 30–35 eurot tonni pealt juurde. “Selle jahuga ei tohi midagi muud teha, kuna see on seotud Euroopa Liidu määrusega BSE ehk hullu lehma tõve kohta,” rääkis Terav.

Puhas roheline energia

Terava sõnul märgistatakse jahu eraldi märgistusainega, pakendatakse spetsiaalsetesse kottidesse ning veetakse plommitud veokites. Kõik loetletud etapid on seotud kulutustega ja jäävad katlamaja valmides ära. “Mina olen eraettevõtlusest tulnud ja oskan neid asju teise pilguga vaadata,” põhjendas Tarmo Terav oma muret kõigi kadude pärast.

Ta rääkis, et CO2 maksu liha-kondijahu katlamajas põletamisega ei lisandu, kõik tekkivad lõhnad neutraliseeritakse ja tuhka jääb algsest toormest järele umbes 17 protsenti, mis esialgu viiakse Väätsa prügilasse.

Samas käivad läbirääkimised, et viia tuhk hoopis põllule, kuna tegemist on puhta fosforiga. “Kui kõik plaanid ellu viia, siis tegelikult on tegemist ringmajandusega, mida praegu väga propageeritakse. Puhas roheline energia,” ütles Terav.

On veel jäänud mure tekkiva sooja mõistlikult kasutamise pärast. “Eraettevõtlusele me riigiettevõttena konkurentsi pakkuda ei või,” ütles Terav. “Sellepärast ei saa ise kasvuhooneid rajada lille- või köögiviljakasvatuseks,” selgitas ta ja lisas, et samas pole koostöö mõne ettevõtjaga keelatud.

Praegu on siiski lootus, et Vireen ja Jõgeva sordiaretusjaam hakkavad koostööd tegema, pealegi kuuluvad mõlemad maaeluministeeriumi haldusalasse. “Kasu oleks kahepoolne,” lausus Terav ja rääkis, et Ebaverre võivad tulevikus kerkida kasvuhooned katsetaimede ja meristeemsete taimede kasvatamiseks.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.