Keskkonnaagentuur andmetel kütiti Eestis lõppenud jahihooajal 83 285 kokku ulukit, kellest 65 389 olid 19 eri loomaliigi esindajad ja 17 896 olid 32 linnuliigi esindajad.
Värsketest andmete kohaselt saavutasi 2021/2022 jahihooajal punahirvede küttimine uue rekordtaseme, teatas Keskkonnaagentuuri pressiesindaja. Eelneva paari-kolme jahihooajaga võrreldes kütiti rohkem metssigu ja kährikkoeri, märksa vähem aga hall- ja valgejäneseid.
Sarnaselt mitme eelneva jahihooajaga kütiti ka möödunud hooajal Eesti jahiulukiliikidest kõige enam metskitsi, kokku 24 752. Seda on ligi tuhande isendi võrra vähem kui eelmisel ja ligi 6000 looma võrra vähem kui ülemöödunud hooajal.
Põtru, kütiti möödunud jahihooajal kokku 5031. See arv on paarisaja isendi võrra kõrgem kui 2020/2021 jahihooajal, kuid oluliselt väiksem kui sellele eelnenud seitsmel aastal. Kuna intensiivsema küttimisega aastatel 2013–2019 langetati põdra arvukus soovitud tasemele, siis on viimasel kahel aastal enamuses jahipiirkondades põtru kütitud enam-vähem asurkonna aastasele juurdekasvule vastavas mahus.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja rääkis, et lõppenud hooajal jõudsid jahimehed läbi aegade kõrgeima tulemuseni punahirvede küttimisega. Kokku kütiti Eestis 3195 punahirve. Neist lõviosa kõrge hirve arvukusega Saare- ja Hiiumaal.
Punahirve arvukus on olnud Eestis juba pikemat aega tõusutrendis ja samuti on Mandri-Eestis aasta-aastalt laienenud punahirve leviala. “Saaremaal ja ka Hiiumaal on hirve asustustihedus olnud juba aastaid kõrge ning hirved tekitavad seal põllupidajatel päris palju kahju. Saartel on võetud selge suund intensiivsema küttimisega hirve arvukust langetada,“ ütles Veeroja.
Tingituna metssea arvukuse kiirest tõusust ja koos sellega ka sigade Aafrika katku uute puhangute tekke ja taudi laiema leviku riskide suurenemisega, on oluliselt kerkinud ka selle liigi küttimismaht. Lõppenud jahihooajal kütiti kokku 11 401 metssiga.
Veeroja sõnul on see küll üle 1400 isendi rohkem kui eelnenud jahihooajal, kuid arvukuse täiendava tõusu vältimiseks käesoleval aastal võis kütitud metssigade arv jääda siiski liiga väikeseks.
Karu arvukus on saavutanud viimase saja aasta kõrgeima taseme ja karude tekitatud kahjud on suurenenud. See on viimasel kahel jahihooajal viinud karude küttimiskvoodid oluliselt kõrgemale kui eelnenud aastakümnetel. Möödunud jahihooajal kütiti 85, aasta varem 92 pruunkaru.
Hunte kütiti möödunud jahihooajal kokku 60, mida on üle kahe korra vähem kui ülemöödunud aastal, mil hundi arvukus ja huntide poolt karjakasvatusele tekitatud kahjud küündisid kümnendi kõrgeimale tasemele.
Kuna 2020/2021 jahihooaja intensiivsema küttimise tulemusena langes hundi arvukus taas suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas eesmärgiks seatud vahemikku ning oluliselt vähem esines kodu ja kariloomade murdmisi, siis vähendati möödunud hooajal oluliselt ka hundijahiks välja antud lubade arvu.
Väikeulukitest suurenes mitme eelneva aastaga võrreldes kütitud kährikkoerte, kahanes aga hall- ja valgejäneste arv. Jahilindudest kütiti tavapäraselt kõige enam sinikaelparte ning metskurvitsaid. Eelneva kümne jahihooajaga võrreldes oluliselt vähem peeti jahti kodutuvidele.
Kokku kütiti möödunud jahihooajal 83 285 ulukit, kellest 65 389 olid 19 erineva imetaja- ja 17 896 olid 32 erineva linnuliigi esindajad.
Küttimissoovitused alanud 2022/2023 jahihooajaks avaldab Keskkonnaagentuur juuli alguses ilmuvas ulukite seirearuandes.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
