Rohegeeniuse lehtede riisumise kahjulikkuse loo peale pöördus meie poole lugeja, kes kurtis, et linnade lehekoristusmeetodid on keskkonnavaenulikud, eriti mures on Tartus elav lugeja just kodulinnas toimuva pärast.
“Tartus puhutakse lehepuhurite abil igal sügisel terve Toomemägi lehtedest lagedaks. Puhurid undavad lakkamatult ja kõik lehed veetakse minema. Arvestades, et keskkonnaamet soovitab seda üldse mitte teha, tundub tegu täiesti keskkonnavaenulik. Miks linnad ei piirdu suuremates parkides ja rohealadel ainult kõnniteede puhastamisega?” küsib lugeja.
Vastab Tartu Linnavalitsuse haljastus- ja puhastusteenistuse haljastuse peaspetsialist Inga Kiudorf:
“Tartus ei veeta lehti ära kaugeltki kõigist parkidest.
Paljudel Tartu linna poolt hooldatavatel haljasaladel kasutatakse lehtede purustamist kohapeal. Purustamist ei saa praktiseerida aga kõikjal. Näiteks ei sobi purustamiseks tammede ja hobukastani lehed, sest need ei kõdune ühe talvega ära.
Samuti ei saa lehti purustada kohtades, kus kasvab tihedalt lehtpuid. Puude all kasvav muru on vähese valguse tõttu hõre ja paks purustatuna mahajääv lehekiht lämmatab sealse kehva muru olematuks. Ka ei saa lehtede purustamist teostada näiteks nõlvadel (Toomemägi, Karlova park jt).
Tartus on siiski ka kohti, kust lehti üldse ei koristata. Näiteks võib tuua Emajõe äärsed paplialleed.
Üks põhjus, miks lehti peab haljasaladelt koristama on see, et lehed lenduvad tuulega kõrvalasuvatele kinnistutele, tekitades kinnistuomanikes tõsist pahameelt. Samuti kanduvad lehed tuulega teedele, kus pudruks kõnnituna/sõidetuna moodustavad ohtliku libeda massi.
Oleme seisukohal, et sügisesi lehti tuleb kokku korjata ja ära vedada nii palju kui vajalik, samas nii vähe kui võimalik.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
