11 000 teadlast, kelle hulgas on ka ligi 30 Eesti teadlast, leiavad ühispöördumises, et inimtegevus on mõjutanud Maa kliimat viimastel kümnenditel piisavalt palju, et aeg on kuulutada välja tervet planeeti haarav hädaolukord. Kliimahädaolukorra välja kuulutamist toetas 5. novembriks rohkem kui 11 300 teadlast. Neist 26 on seotud Eesti ülikoolidega. Kuigi kirjale kirjutas alla veidi vähem inimesi, kui 2017. aastal ilmunud ühisavaldusele “Maailma teadlaste 2. hoiatus inimkonnale”, on see siiski üks ajaloo kõige laiema toetusega vastavaid deklaratsioone.

Kliimamuutuste pidurdamiseks tuleb avaliku kirja autorite sõnul astuda viivitamatult samme kuue valdkonna ümberkorraldamiseks, vahendab Novaator. Neist suurema osa ümberkorraldamine nõuab suuremat riiklikku sekkumist ja otsustavaid samme erasektorilt.

1. Energeetika vallas peaks muutuma maailm oluliselt energiatõhusamaks ja kasutama vähem energiat. Veel põletamata fossiilkütused tuleks jätta maa sisse ja asendada need taastuvate energiaallikatega. Koheselt tuleks lõpetada nende ammutamiseks riiklike toetuste maksmine. Üleminekul peaksid toetama rikkamad riigid vaesemaid. Ühtlasi tuleks hakata eemaldama atmosfäärist juba sinna paisatud CO2.
2. Kiiresti tuleb piirata õhkupaisatavate lühiealiste saasteainete nagu metaani, tahma ja hüdrofluorosüsinike kogust. Lisaks kliimamuutuste aeglustamisele kasvaks selle toel viljasaak ja parem õhukvaliteet päästaks miljoneid elusid. Lühiajaline soojenemine pidurduks selle mõjul järgnevatel kümnenditel poole võrra.
3. Otsustavaid samme tuleks võtta Maa looduslike ökosüsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks ning uute metsade rajamiseks. Märgalad, mangroovimetsad, rohumaad, metsad ja teised ökosüsteemid seovad õhust CO2.
4. Inimkond tervikuna peaks vähendama loomsete toodete tarbimist ja sööma rohkem taimset toitu. Ühtlasi tuleks vähendada drastiliselt toidu raiskamist. Muuta tuleks praegu laialt kasutatavaid maaharimisvõtteid, vältides mulla ümberpööramist.
5. Samuti tuleb loobuda SKT kasvule orienteeritud majandusmudelist ning sellega kaasnevast liigsest ressursikasutusest ja ökosüsteemide üleekspluateerimisest. Keskenduma peaks põhivajaduste rahuldamisele ja ebavõrdsuse vähendamisele. Selle oluline osa on süsinikuvaba majandus.
6. Viimaks tuleb aeglustada maailma rahvaarvu kasvu. Iga aastaga kasvab see keskmiselt 80 miljoni võrra. Kuna kõige tõhusamad meetmed on selle jaoks soolise ebavõrdsuse vähendamine ja eeskätt noortele naistele hariduse andmine, saab teha seda sotsiaalselt ja kultuuriliselt vastutustundlikul viisil.

Seekordne teadlaste ühispöördumine on kirja pandud olulisemalt jõulisemas stiilis kui varasemad pöördumised, allakirjutanud leiavad, et esiteks pole olukorra kriitilisus paljudele inimestele veel kohale jõudnud ning need, kes peavad tegelema maailmamajanduse ökoloogiliselt jätkusuutlikumaks muutmisega, tegelevad selle asemel asendustegevustega, lisaks nenditakse, et isegi kui kohe midagi kardinaalselt globaalses majanduses muutuks, jõuavad positiivsed muudatused kohale alles mõne aasta pärast, nii et tegutseda tuleks kiiresti.

Teadlaste ühispöördumise täisteksti saab lugeda SIIT.

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun