Täna on nii ajalooline kui ka murettekitav päev – maailma rahvastik ületas 8 miljardi piiri ja suureneb iga minutiga jõudsalt. Ainuüksi tänase päeva jooksul oli Eesti aja järgi kl 11.30-ks sündinud juba 177 000 inimest, samas kui selle ajaga suri 88 000 inimest.
Veebilehe Worldometers andmetel oli umbes 8000 aastat enne meie aja arvamist (eKr) maailma rahvaarv ligikaudu 5 miljonit. 8000-aastase perioodi jooksul kuni aastani 1 pKr suurenes see 200 miljonini (mõnedel hinnangutel 300 või isegi 600 miljoni, mis viitab sellele, kui ebatäpsed võivad olla varaste ajalooperioodide rahvastikuhinnangud).
Tööstusrevolutsiooniga toimus tohutu muutus: kui maailma rahvastiku ühe miljardini jõudmiseks kulus kogu inimkonna ajaloo algusest umbes aastani 1800, siis teine miljard saavutati vaid 130 aastaga (1930), kolmas miljard 30 aastaga (1960), neljas miljard 15 aasta jooksul (1974) ja viies miljard vaid 13 aasta jooksul (1987).
Ainuüksi 20. sajandi jooksul on maailma rahvaarv suurenenud 1,65 miljardilt 6 miljardile.
1970. aastal oli maailmas umbes poole vähem inimesi kui praegu.
“See verstapost on hetk, tähistamaks mitmekesisust ja edusamme, samas kaaludes inimkonna ühist vastutust planeedi eest,” ütles täna ÜRO peasekretär António Guterres.
ÜRO omistab rahvastiku kasvu inimarengule, kuivõrd inimesed elavad kauem tulenevalt edasiminekutest rahvatervise, toitumise, hügieeni ja meditsiini vallas.
Samuti on kasvu taga kõrgem sündimus vaestes riikides, millest enamik asub Sahara-taguses Aafrikas.
Samas on rahvastiku kasv võimendanud ka majandusarengu keskkonnamõjusid.
Ehkki osa kardab, et kaheksa miljardit inimest on planeedile liig, näeb enamik eksperte suuremat probleemi ületarbimises rikastes riikides.
“On avaldatud muret, et meie maailm on ülerahvastatud,” ütles ÜRO rahvastikufondi juht Natalia Kanem. “Olen siin ütlemaks, et inimelude arv ei ole põhjus kartmiseks.”
Joel Cohen Rockefelleri Ülikooli rahvastikulaboratooriumist ütles AFP-le, et küsimusel selle kohta, kui palju inimesi Maa mahutada suudab on kaks poolt: looduslikud piirid ja inimvalikud.
Meie valikud on viinud inimesi tarbima oluliselt rohkem loodusvarasid, nagu metsad ja maa, kui planeet iga aasta taastoota suudab.
Fossiilkütuste ületarbimine on viinud süsihappegaasi emissiooni ja kliimasoojenemiseni.
“Me oleme rumalad. Meil puudus ettenägelikkus. Me oleme ahned, me ei kasuta meile kättesaadavat informatsioon. See on see, kus valikud ja probleemid asuvad,” ütles Cohen.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
