Uudis

Maailmapank pakub Eesti jäätmeprobleemile lahendust – see on kallis, aga samamoodi jätkamine on veel kulukam

Tekstiilijäätmed.Foto: Elmo Riig, Sakala

Maailmapank leidis põhjalikus uuringus, et Eestil oleks vajalik tõhustada pakendijäätmete kogumist, suurendada biojäätmete ringlussevõttu ja kasvatada jäätmealast teadlikkust eelkõige noorte seas.

Euroopa Komisjon on varasemalt leidnud, et Eesti on üks 14 Euroopa Liidu liikmesriigist, kel on raskusi jäätmete raamdirektiiviga ette nähtud olmejäätmete ringlussevõtmise ja korduskasutuseks ettevalmistamise sihttasemete saavutamisega (55% aastaks 2025, 60% aastaks 2030 jne).

Keskkonnaministeerium soovis analüüsida, mida tuleks täiendavalt ette võtta, et ringlussevõtu eesmärgid täita. Selleks alustati läinud aastal uurimisprojekti, mida viis läbi Maailmapank ja rahastas Euroopa Komisjoni Struktuurireformide toe peadirektoraat. Maailmapanga uurimistiim koosnes ekspertidest, kellel on eelnev praktiline kogemus mitmete teiste riikide jäätmemajanduse analüüsimisel.

“Välise ekspertiisi kaasamine, saamaks lisaks senistele teadmistele süsteemset ülevaadet meie jäätmemajanduse hetkeolukorrast ja asjatundlikke soovitusi selle parendamiseks, oli igati õige samm, sest meie eesmärk on probleemidele kõige mõistlikumad lahendused leida,” ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Maailmapanga projektijuhtide Silpa Kaza ja Carli Bunding-Venteri sõnul on projekt väga oluline, kuna võimaldas jagada parimaid rahvusvahelisi teadmisi jäätmemajanduse edendamiseks Eestis, ning edaspidi tutvustada Eesti kogemust ka teistele riikidele.

“Nagu ka Maailmapanga uuring sedastab, on Eestis üldiselt jäätmemajandusega seoses keeruline olukord ja meile eeskujuks olevatele Skandinaavia maadele järele jõudmiseks tuleb muuta eri regulatsioone, mis puudutavad jäätmete ringlussevõttu, andmete edastamise operatiivsust, vastutust – sh omavalitsuste poolt – ja aruandlust,” lisas Mölder.

Uuring koosnes mitmest osast. Esimene neist keskendus hetkeolukorra kaardistamisele. Vaadeldi eri jäätmete liigiti kogumise süsteeme ning nende efektiivsust, regulatsioone ja vastutuse jaotust osapoolte vahel ning andmehaldust. Samuti viidi läbi küsitlus, et selgitada välja elanikkonna jäätmealane teadlikkus ning vajadus selle tõhustamiseks.

Järgmistes etappides asuti välja töötama soovitusi ringlussevõtu sihtmäära tõstmiseks. Pakendijäätmete kohta leidsid Maailmapanga eksperdid, et kuigi pandipakendi süsteem joogipakenditele töötab väga efektiivselt, vajab ülejäänud pakendijäätmete kogumine tõhustamist.

Senisest enam tuleb pakendeid kodude juurest kokku koguda ning teha inimestele pakendijäätmete äraandmine lihtsamaks. Pakendijäätmete ringlussevõtt paraneks seeläbi hinnanguliselt kuni 14%. 

Maailmapanga uurijad leidsid, et biojäätmete osas on samuti võimalik ringlussevõttu suurendada, kogudes senisest enam köögi- ja sööklajäätmeid kodumajapidamiste juurest ning aia- ja haljastujäätmeid jäätmejaamades.

Kui inimesed eraldaks kodus biojäätmed ülejäänud prügist ja neist toodetaks uusi tooteid, tõuseks olmejäätmete ringlussevõtu määr kuni 14%. Senisest enam tuleb rõhku panna ka jäätmetekke vähendamisele ning suur- ja tekstiilijäätmete eraldi kogumisele. 

Vajaliku ringlussevõtu taseme saavutamiseks kasutas Maailmapank mudeleid ning välja pakuti neli võimalikku liigiti kogumise stsenaariumi ringlussevõtu suurendamiseks.

„Liigiti kogumise edendamine ja erinevate kogumissüsteemide hinnanguline maksumus on senistes aruteludes jäätmevaldkonna huvipooltega olnud teravaks arutelukohaks. Mul on hea meel, et Maailmapanga ekspertide töö tulemusena on meil nüüd asjakohased hinnangud olemas,“ nentis keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.

Maailmapanga uuringu kohaselt jäävad pakutud stsenaariumide aastased ülalpidamise kulud ligi 90 mln euro ümber. Kõige kulukam on aga jätkata senise ebaefektiivse süsteemiga. 

Jäätmealase teadlikkuse osas selgus, et nügimist vajavad eelkõige nooremad inimesed, kes elavad linnapiirkondades. Neil on vaja rohkem infot liigiti kogumise kohta, eelistatavalt sotsiaalmeedia kanalite kaudu, ning võimalust lihtsamalt jäätmeid üle koduukse ära anda. Samuti selgus, et üle 25% vastanuist ei tea, kui palju nad jäätmeveo eest üldse maksavad.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.