Ehitusseadustiku järgi tuleb minimaalselt iga viie aasta järel uuendada hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid. Tänavu märtsis jõustuvad muudatused puudutavad nii energiamärgiseid, hoonete kliimaandmeid kui ka kütmise ja jahutuse seadeväärtusi.
Energiatõhususe nõuded kohalduvad hoonetele, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks kasutatakse energiat. Sellisteks hooneteks on näiteks elumajad, avalikud hooned, koolid ja lasteaiad, aga ka teenindus- ja büroohooned.
Energiatõhususe miinimumnõuetele peab vastama nii ehitatav kui ka oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone. Advokaadibüroo RASK ehitus ja kinnisvara valdkonna kaasjuht Marina Lapidus selgitab ülevaatlikult, mis alates märtsist muutub.
Uuenevad energiatõhususe arvutuses kasutatavad kliimaandmed
Seni kasutusel olnud energiaarvutuste baasaasta kliimaandmed aastatest 1970 – 2000 asendatakse ajakohasemate andmetega aastatest 1990 – 2020. Uuendatud andmetes kajastub ühtlasi viimaseid kümnendeid iseloomustav temperatuuritõus ning sagenenud ja pikenenud kõrge temperatuuriga perioodide esinemine suvisel aja. Uuendatud kliimaandmetel põhinev energiaarvutus toob paremini esile ka hoonete jahutusvajaduse.
Muutuvad kütmise ja jahutuse seadeväärtused
Väikeelamu, korterelamu, kasarmu, kontori- ja majutushoone, ärihoone, avaliku hoone, haridushoone, koolieelse lasteasutuse hoone ning ravihoone puhul arvestatakse kütmise seadeväärtuseks senise 21°C asemel 21,5°C. Väikeelamu, kasarmu ja püstitatava korterelamu jahutuse seadeväärtust muudetakse senise 27°C pealt 26°C-ni. Muudatuse eesmärk on viia energiaarvutuses kasutatav temperatuur paremasse vastavusse hoonete tegeliku toatemperatuuriga.
Võetakse kasutusele uus päikeseelektri kalkulaator, mis võimaldab arvutada salvestust ja omatarvet
Seni kasutusel olnud omatarbe tabeliväärtuste asemel võetakse päikeseelektri arvutamiseks kasutusele veebipõhine kalkulaator. See on oluliselt täpsem ning võimaldab arvutada ka salvestust akusse. Kalkulaator asub kliimaministeeriumi kodulehel.
Täpsustatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodikat
Põhiline muudatus metoodikas seondub sooja vee ringlus- ja jaotuskao arvutusega, mida varasemalt ei tehtud. Samuti korrigeeritakse tüüpilise kasutuse valgustusvõimsuste tabeliväärtusi, mille kasutamine elamutes muutub kohustuslikuks. Suure energiatarbega hoonele ei määrata enam energiaklassi ja kaob energiatõhususarvu piirväärtus. Lisaks on tehtud täpsustusi suvise ruumitemperatuuri arvutuses ja on lisandunud elektrilise mugavuspõrandkütte arvutus. Metoodika uuendus toob kaasa ka muudatusi energiatõhususarvude piirväärtustes.
Uuenevad energiamärgised ning nendega seotud skaalad
Eestis seni kehtinud energiatõhususe klasside skaala (A-st kuni H-ni) asendub uuega (A-st kuni G-ni). Lisaks täieneb mõnevõrra ka energiamärgise vorm.
Lõppeb madalenergiahoonete üleminekuperiood
Madalenergiahoonete ehitamine oli vaheetapp üleminekul liginullenergiahoonete ehitamisele. Üleminek toimus avalikel hoonetel 2019. aastast ning kõikidel muudel uutel hoonetel 2020. aastast. Alates 1. märtsist 2025 loetakse üleminek toimunuks ka kõikide väikeelamute puhul ehk sellest kuupäevast peavad kõik püstitatavad väikeelamud, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 1. märtsist 2025, olema vastavuses liginullenergiahoone nõuetega.
Loe ka:
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
