Kuigi üleilmsed liikumiskeelud on heitkoguseid vähendanud, oleks teadlaste sõnul vaja pikemaajalisi muudatusi.
Meteroloogide sõnul on 50-75protsendiline tõenäosus, et 2020. aastal purustatakse nelja aasta eest püstitatud kuumarekord.
Soojarekordid
Ehkki koroonaviirusest tingitud keelud on õhusaastet vähendanud, pole sellega kaasnenud kliima jahenemist. Selleks oleks vaja pikemaajalisi ja karmimaid meetmeid, kirjutab The Guardian.
Alates selle aasta jaanuarist on purustatud soojarekordeid Antarktikast Gröönimaani. See tuleb aga teadlastele üllatusena, sest sel aastal ei esine El Niñot (seda juhtub umbes kaks korda kümne aasta jooksul), millega kaasnevad tavaliselt kõrged temperatuurid.
Kas purustab 2016. aasta rekordi?
USA Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsuse (NOAA) arvutuste järgi on 75protsendiline tõenäosus, et 2020. aasta tuleb mõõtmiste algusest kuumim aasta.
USA agentuuri sõnul meenutavad praegused arengud 2016. aasta rekordit, kui temperatuurid tõusid aasta alguses ebaharilikult intensiivse El Niño tõttu, langedes seejärel.
NOAA teatel on 99,9protsendiline tõenäosus, et 2020. aasta pääseb rekordiliste temperatuuride esiviisikusse.
New Yorgis asuva NASA Goddardi kosmosekeskuse direktori Gavin Schmidti arvutuste kohaselt on rekordi püstitamise tõenäosus 60 protsenti. Met Office’i meteroloogiainstituut on aga ettevaatlikum, hinnates selleks 50 protsenti.
Lumeta pealinnad
Ebaharilikest ilmadest on saanud uus norm, sest temperatuurirekordid langevad aasta-aastalt.
Selle aasta jaanuar oli rekordiliselt kõige kuumem, jättes mitu Arktika riigi pealinna lumeta. Veebruaris registreeris Antarktika teadusuuringute baas mandri lõunaosas esimest korda üle 20 soojakraadi. Maailma teises otsas aga saavutas Qaanaaq möödunud pühapäeval aprillikuise rekordi, milleks oli kuus soojakraadi.
Kuum ilm Ameerikas
Esimeses kvartalis oli kolm kraadi keskmisest kõrgem temperatuur Ida-Euroopas ja Aasias. Viimastel nädalatel iseloomustavad aga kõrged temperatuurid USAd. Möödunud reedel jõudis Los Angelese kesklinnas aprillikuine temperatuur 34 soojakraadini.
Oxfordi ülikooli kliimateadlase Karsten Hausteini sõnul on küll pandeemia heitkogust ajutiselt vähendanud, kuid endiselt on suureks probleemiks kasvuhoonegaaside kogunemine atmosfääri. “Nüüd on meil ainulaadne võimalus vaadata uuesti oma valikud üle ja kasutada koroonakriisi säästvamate transpordi- ja energiatootmise katalüsaatorina (stiimulite, maksude, süsiniku hinna jms kaudu),” sõnas ta.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
