Uudis

Metsa- ja puidutööstuse liit: Tõnis Mölderi viimane otsus viib riigi rahakotist sadu miljoneid eurosid

Harvester metsas.Foto: Shutterstock

Endise keskkonnaministri Tõnis Mölderi viimase hetke otsus vähendada riigimetsa uuendusraie pindala ligi 13% võrra vähendab metsa- ja puidusektori loodavat lisandväärtust 342 miljoni euro võrra, teatas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

Liidu hinnangul jääb riigieelarvesse otsuse tagajärjel laekumata 230 miljonit eurot eelarvetulu*, mis on võrreldav 2021. aastal tervishoiule eraldatud erakorralise toetusega.

Metsa- ja puidutööstuse sektor on väljendanud pahameelt, et olukorras, kus riigieelarve vajab puudujäägi lappimist ja ühiskonna poole pöördutakse sõnumitega vajadusest alustada maksudebatti, loobutakse kergekäeliselt olulisest sissetulekust ilma sisulise mõjude analüüsita ja ettevõtete teavitamiseta. Tööstuse esindajate sõnul muudetakse otsusega riigimetsa raiemahtude arvestamise alused metsanduslikest/sisulistest politiitilisteks, mis suurendab ettevõtete jaoks ebakindlust tuleviku otsuste osas.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul ei kaasatud otsuse langetamisse tööstussektorit kui riigimetsa peamist klienti.

“On taunimisväärne teha taoliseid otsuseid hilistel õhtutundidel mõjutatud osapoolt eelnevalt teavitamata,” kommenteeris Välja. “Eesti ettevõtted vajavad rahvusvahelistel turgudel edukaks konkureerimiseks ning väärtusahelas kasvamiseks selget ja ennustatavat ettevõtluskeskkonda. Viimase aasta jooksul on riik aga korduvalt ettevõtlussektorit kaasamata teinud üleöö suure negatiivse mõjuga otsuseid. Järjekordne järsk ärikeskkonna muutus mõjutab otseselt riigi maksulaekumisi ja töökohti maapiirkondades, aga ka ettevõtete soovi Eestisse investeerida. Eelarve puudujäägi tingimustes peaks kabinetivaikuses ettevõtluskeskkonna kahjustamise asemel tegema koostööd selle nimel, et ühiskonna jõukus ja riigi tulud kasvaksid, milleks on rohepöörde raames Eestil head eeldused.”

EMPL’i hinnangul halvab otsus ka Eesti üleminekut biomajandusele ning suurendab jätkuvat sõltuvust fossiilsetest ressurssidest, muuhulgas ka Vene gaasist. 

Puit seob kasvades atmosfäärist CO2 ning omab seetõttu suurt potentsiaali kliimamuutustega võitlemisel ja ühiskonna tarbimisjälje vähendamisel. Ligi 6 000 teadusartiklil baseeruv ÜRO IPCC kliimaraport toob välja, et boreaalses metsavööndis, kus ka Eesti asub, on metsade majandamisel ja puidust toodetel oluline roll kliimamuutustega võitlemisel.

“Kui puidus sisalduv süsinik kantakse üle toodetesse, võivad need säilitada süsinikku pikaajaliselt ja asendada emissioonirohkete energiamahukate materjalide kasutamist näiteks ehituses või energia tootmises. Raiemahu piiramine toob kaasa raskusi kohalikule puidutööstusele ja tekitab kohalikust puidust toodete kallinemist, mis omakorda viib selleni, et rohkem tooteid imporditakse või hinnasurve pärast valib tarbija odavama, aga keskkonnale vähem sõbraliku alternatiivi,” selgitas Välja.

Sooviga osutada valitsuse tähelepanu tekkinud olukorrale ja hoida ära negatiivsed tagajärjed majandusharu käekäigule, on sektor suunanud avalikud pöördumised peaminister Kaja Kallasele, keskkonnaminister Erki Savisaarele, majandus- ja taristuminister Taavi Aasale ja rahandusministrile Keit Pentus-Rosimannusele. 

2020. aastal Ernst & Young Baltic teostatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist selgub, et sektor loob aastas kogulisandväärtust hinnanguliselt 2,2 miljardit eurot, mis moodustab ligi 15% Eestis loodavast lisandväärtusest. Eesti metsa- ja puidusektor annab peamiselt maapiirkondades tööd ligi 60 000 Eesti inimesele ja on Eesti väliskaubandusbilansi põhiline tasakaalustaja. Swedbanki uuringu kohaselt on tegu Eesti kõige automatiseerituma ja digitaliseerituma tööstusharuga.

*Arvestuskäik: Värske otsuse mõju aastasele uuendusraie territooriumile on 12,5% ehk orienteeruvalt ~350 000 tihumeetrit. Vastavalt Ernst & Young’i uuringule loob ühe puidu tihumeetri väärindamine  Eesti majandusele 193,3 € lisandväärtust ning kokku ulatub kaotatud lisandväärtus 68 mln € aastas. Arvestades otsuse viieaastase mõjuga, on kogu kaotatud lisandväärtus kokku 342 mln €. 

Erametsakeskuse uuringu järgi moodustab riigile otsene maksutulu ühe majandatud ja väärindatud tihumeetri peale ~95€  ehk maksutulu kaotus kokku aastas ~34 mln €, millele lisandub ka vähenenud puidumüügist saamata jäänud RMK tulu ~12 mln €. Kokku ulatub otsuse tagajärjel saamata jäänud tulu seega 46 mln € aastas, mis annab viie aasta peale 230 mln €.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.