Uudis

Metsapäeval lasti vibust kaitsealuseid linde kujutavaid sihtmärke

Hiireviu.Foto: Jaan Künnap

Tallinnas Männi pargis Eesti Erametsaliidu eestvedamisel toimunud kogu pere metsapäeval panid osalejad tähele, et vibulaskmisalas oli kaks kaitsealuse linnu kuju, mille peal osavõtjad said oma osavust näidata.

Metsapäeva eesmärk on näidata inimestele lähemalt metsanduses ja puidutööstuses toimuvat, lisaks korraldatakse päeva ka selleks, et tõsta inimeste teadlikkust metsa sotsiaalsete, kultuuriliste, ökoloogiliste ning majanduslike hüvede hoidmisest ja säilitamisest, kirjutab Postimees.

Kaitsealused liigid

Tallinnas toimunud kogu pere metsapäeval häiris nii mõndagi inimest vibujahiklubi Mägilaste pakutud vibulaskmisala, kus sai lasta nooli muu hulgas ka tedre ja hiireviu kujutiste pihta, mis aga on Eestis kaitsealused liigid. Looduskaitseseaduses on selgitatud, et üldiselt on kaitsealuste liikide isendite surmamine keelatud ning kaitse all oleva liigi tapmise järel võib saada trahvi, mis võib ulatud sadadesse eurodesse.

Kuigi perepäeval lasksid ka noored kaitsealuste lindude kujusid, siis Peaasjade keskuse nõustaja, kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul ei tohiks see tekitada lapses huvi neid küttima minna. “Mulle tundub, et lapsed ikka niisama ei kohta kaitsealuseid linde ja kui kohtaks, siis elusa linnu laskmine on vaimselt keeruline,” ütles ta.

Oidermaa sõnul peavad lapsed loomulikult olema võimelised eristama elusat ja elutut: “Eeldatavasti suurem osa lastest teeb vahet kuju laskmise ja kaitsealuse linnu laskmise vahel.”

Puudujäägid hariduses

Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul on kaitsealuste lindude kujude pihta laskmine arusaamatu. “See näitab tõsiseid puudujääke tegevuse eestvedajate arusaamises loodusharidusest,” leiab ta. “Vibujahi õpitube saab korraldada nii, et tegevusse ei ole segatud kaitstavate liikide kujud ega kujutised.”

Eesti loomakaitse seltsi kommunikatsioonijuht Geit Karurahu ütles, et olukord on suhteline. “Meie üldiselt vibujahti elusloomadele ei toeta, olgu nendeks siis väike- või suurulukid.”

Karurahu sõnul võiks vibulaskmine jääda meelelahutustasemele, kus lastakse vaid märke, mitte elusolendite kujutisi. “Kõik oleneb ka sellest, milliseid tundeid see inimeses tekitab – kui see saadab signaali, et võikski vibuga loomade pihta lasta, siis see on loomulikult halb,” rääkis ta.

Karurahu sõnul tekibki vastuolu selles, et kuna kujude pihta tuleb sihtida ja siis oletatavalt nad ikkagi maha lasta, tekitab see inimestes tunde, et see on elusloomade suhtes lubatud. “Meie seda ei poolda. Vibu puhul kindlasti oleks võinud olla märk,” selgitas Karurahu.

Kulukas ettevõtmine

Vibujahiklubi Mägilased töögrupi juht Rita-Anette Kohava ütles, et kõik konkreetsed loomad, kes olid perepäeval laskmiseks välja pandud, kuuluvad laskekatse loomade hulka ning nad eraldati osa vibujahiklubi nn loomapargist.

Välja said nad valitud südame punktialadele vastavalt (sihtmärkideks on loomakujulised märklauad, kus punktiala on jagatud kaheks: süda ja keha) ning ka laskekatsele vastavad (kaugus, suurus, vahemaa), Kohava sõnul sellega tutvustati kehtivat laskekatset.

Miks just kaitse all olevad linnud? Kohava sõnul tulevad mängu klubi rahaasjad. Kuna ühel võistlusel on ligi 30 märki, maksab see tuhandeid eurosid ja klubil ei ole kujusid nii kiirelt võimalik muuta. “Me oleme oma parki uuendamas ja kindlasti vaatame loomakesed üle,” ütles Kohava.

“Need loomad ei ole kohe kindlasti eraldatud selleks päevaks, vaid võetud olemasolevast loomapargist,” sõnas Kohava. Vibujahi töögrupi juht toonitas, et kõik kujud on tellitud välismaalt ning nad on klubi teeninud juba kuus aastat.

“Näiteks kui vaadata konkreetselt vibulaskmist kui spordiala, siis selliseid märke laseme ka meistrivõistlustel,” ütles Kohava, kinnitades, et kujude osas on kõik jäänud majandusliku seisu taha kinni.

“Vabandame nende ees, kes tundsid ennast riivatult ning valmistas neile ebameeldivust. See ei olnud kindlasti taotluslik,” lausus Kohava.

Julm meelelahutus

Teder ja hiireviu on kaitsealused metsades pesitsevad linnuliigid. Tedre arvukus on pikka aega langenud ja see kunagi tavaline liik on muutumas vähearvukaks. Tedre ohustatuse peamised põhjused on suuremahuline maaparandus ning intensiivistunud metsa- ja põllumajandus.

Hiireviu on seni üsna tavaline röövlind. Ta ei vaja pesitsemiseks väga suurt ja vana metsa, aga ei pesitse ka lageraielankidel. Igal aastal raiutakse Eestis lagedaks kümneid hiireviu pesapaiku.

MTÜ Loomus alustas juuni lõpus petitsiooni, millega ollakse vastu suurulukite vibujahi legaliseerimisele. Loomus koos mitme looma- ja looduskaitseorganisatsiooniga on vastu suurulukitele peetava vibujahi vastu, väites, et vibujaht metskitsedele on julm meelelahutus, kus loomadele tekitatakse mittevajalikku valu ja kannatusi.

Loomus on igasuguse vibujahi edasise legaliseerimise vastu, kuna see väidetavalt suurendab jahipraaki. Petitsioonile on andnud oma allkirja 9697 inimest.

Vibujahiklubi Mägilased vibujahi töögrupi juht Rita-Anette Kohava on petitsiooniga kursis. “Meil on plaan kutsuda petitsiooniga ühinenud organisatsioonid ja loomakaitsjad ühisele ümarlauale, et sellest protsessist rääkida,” lausus Kohava.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.