Uudis

Metsiste arvukus on Lõuna-Pärnumaal Rail Baltica ehitusala ümbruses vähenenud

Metsise elupaikade uuringut viis läbi Eesti Ornitoloogiaühing. Metsiste seiramiseks pandi linnudele raadiosaatja. F: Rail Baltica

Rail Baltic Estonia tellimusel viis Eesti Ornitoloogiaühingu läbi ulatusliku uurimuse Lõuna-Pärnumaa metsiste asurkonna kohta, et koguda andmeid, mis aitaksid tulevikus leevendada survet looduskaitsealuse linnuliigi elupaikadele ning neid ka taastada.

Rail Baltic Estonia keskkonnajuhi Roland Müüri sõnul annab kolme aasta jooksul ligemale 10 000 hektaril läbi viidud uurimistöö parema pildi sellest, kus asuvad Lõuna-Pärnumaa metsise elu- ja mängupaigad, kuidas linnud liiguvad ning mis neid mõjutab.

Metsise elupaikade asustus on kõikjal vähenenud. Kui 2004. aastal hinnati metsisekukkede arvukuseks Lõuna-Pärnumaal 45-60 isendit, siis viimaste loenduste järgi mängib uuritud alal 29 isaslindu.

Eestis tervikuna on hinnanguliselt 1300 metsisekukke. Just isaslindude arvukus annab lihtsa indikatsiooni asurkonna elujõulisuse kohta. 

Peamine metsiste elupaikade kaduvuse põhjus on suurenenud inimtegevus, näiteks metsaraie ja metsakuivendused. Samuti vähendab metsise arvukust kisklus.

„Valminud uuring annab meile olulist informatsiooni ja toob välja võimalikud tegevused selleks, et metsise asurkonda sealses piirkonnas ka juba enne Rail Baltica ehitamist kaitsta. Meie põhiline eesmärk antud uurimusest lähtuvalt on metsise elupaikade taastamine, aga ka raudtee projekteerimisel ja ehitamisel maksimaalselt kaitsealuse liigiga arvestamine,“ lausus Müür.

Metsise elupaikade taastmiseks sõlmib Rail Baltic Estonia enne raudtee ehitamise algust projekteerimislepingud, metsise jaoks olulistes kohtades käiakse läbi kõik metsakraavid ning suletakse veeväljavool. Oluline on ka täiendavate alade kaitse alla võtmine. 

Metsiste seiramiseks pandi linnudele raadiosaatja. F: Rail Baltica

RBE keskkonnajuhi sõnul tuleb taastamistööde puhul jätta keskkonda nii minimaalsed jäljed kui ka võimalik minimaalsed võimalikud jäljed, kuna Eestis on ka negatiivseid näiteid, kus elupaikade taastamine on toonud hoopis vastupidise tulemuse.

„Soomaal läbiviidud veerežiimi taastamise ja elupaikade kujundamise järelseire käigus näiteks selgus, et neis elupaikades suurenes metsise pesarüüste,“ selgitas Müür.

Metsise Lõuna-Pärnumaa asurkondade uurimustöö teostas Eesti Ornitoloogiaühing. Tööd algasid 2018. aasta sügisel, mille käigus varustati 7 metsist spetsiaalsete raadiosaatjatega, et jälgida nende liikumist.

Uurimistöö lõpetati tänavu kevadel. Uuringu koostamisel osales kümme inimest, uuringumeeskonda juhtis Ivar Ojaste ning uuringu kirjutasid kokku Mati Kose ja Indrek Tammekänd.

Metsiste asurkonna uuring maksis ca 150 000 eurot ning seda rahastatakse 85% ulatuses Euroopa ühendamise rahastust.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.