Uudis

Miks kasutab Eesti ilmateenistus mõõtühikuid, millest kellelegi kasu pole?

Mida siis tähendab 765 mm hg ja aeglaselt langev õhurõhk?Foto: Shutterstock

Eesti lennuakadeemia haridusega piloot Martin Karolin töötab igapäevaselt kaubalennuki kaptenina ja arvab, et riikliku ilmateenistuse teated võiksid olla vormistatud viisil, mis nende andmete kasutajatele ka päriselt tuluks tulevad.

Kuulan hommikuse ERRi uudiste lõpus riikliku ilmateenistuse ilmateadet ning sünoptik lausub: “… ja lõpetuseks õhurõhk, mis on 765 millimeetrit elavhõbeda sammast ja rõhk langeb aeglaselt.” Kui suur osa kuulajaid seda reaalselt kuulab? Ning enamgi veel – kes sellest aru saab?

Füüsikateaduses kasutatakse peamiselt SI mõõtühikute süsteemi, millest meteoroloogia ehk ilmateaduse raames tunnevad paljud meist meetrit sekundis – sellega mõõdetakse tuule kiirust.

SI-süsteemi ühik temperatuuri kohta on kelvin, kuid ometi ei ütle meist keegi, et täna on väljas temperatuur 288 kelvinit. Niisiis “tõlgitakse” see rahvale arusaadavamale Celsiuse skaalale ning kraadides arvutades mõistame, mida tähendab, kui öeldakse, et “on mõnus kevadilm ja väljas on 15oC sooja”. See info on ilmateates kõige tähtsamal kohal ning kõik saavad sellest ühtemoodi aru.

Mida siis tähendab 765 mm hg ja aeglaselt langev õhurõhk?

SI süsteemi teisendades võrdub 765 millimeetrit elavhõbeda sammast 101991,612 paskalit. See arvuderida tundub tavakuulajale ehk veelgi keerulisem, aga minu kui lennukikapteni ehk igapäevaselt õhurõhku jälgiva spetsialisti jaoks väljendab paskalites märgitud õhurõhk palju rohkem.

SI süsteemis on infot väga lihtne teisendada. Eelmainitud 101991,612 paskalit võrdub 1019 hektopaskalit (hekto = sada) ning selle infoga seadistan enda ees oleva altimeetri, mis näitab mulle, kui kõrgel ma olen keskmisest merepinnast nii maa peal olles kui ka alla 1524 meetri lennates. Kui tean ka temperatuuri ja kastepunkti, siis koos õhurõhuga saan hinnata, kas on oodata madalat pilvisust ja udu, tuult ja tormi või hoopis pilvitut ilma.

Inimene, kes igapäevaselt nendele asjadele ei mõtle, juhib oma tähelepanu ilmateatelt mujale juba enne, kui õhurõhuni jõutakse. Miks siis lugeda see info ühikutes, millega ei tee keegi otseselt midagi? Ehk oleks parem siis kohe anda see teave arusaadavas ja lihtsas keeles neile, kes seda infot ka reaalselt kasutavad ja sellest võidavad?

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.