Eesti toidupoodides müüakse puu- ja juurviljalettides koos tavaliste puuviljade ja juurikatega ka ökovariante. Sageli on viimased aga pakendatud ja tekib küsimus, miks on ökopuuvili kilesse pandud. Ökoviljad kannavad ka ökomärgist – Euroopa Liidumahepõllumajanduse märki, mis annab tarbijatele kindluse toidu ja joogi päritolu ja kvaliteedi kohta.
Kui kõnnid näiteks banaane ostma, siis kõrvuti lahtiste ja mittemahedate versioonidega on müügil ka kilesse pakendatud biobanaanid. Või lahtiste avokaadode kõrval karbikeses ja kilesse tõmmatud ökoavokaadod. Õunte ja muude viljadega on sama lugu. Küsisime, mis peab ökovilju poes pakendatud kujul müüma, Selveri kommunikatsioonijuhilt Rivo Veskilt.
“Ökotoodete müügil on oluline need eraldada kaubast, millel ei ole ökosertifikaati. Seda võib kauplus teha, luues eraldi osakonna, kuid ühes ja samas osakonnas erineva tootmisspetsiifikaga toodetud puu- ja juurvilju ei saa nõuetekohaselt eraldada paremini kui vaid pakendiga,” selgitab Veski ja lisab, et näiteks ainult ökokaubale spetsialiseerunud kaupluseketid ei pea taolist pakendamist tegema, ent spetsialiseerumata jaekauplused (nagu ka Selver) soovivad hoida oma sortimendi võimalikult laia, et pakkuda korraga suurele hulgale tarbijatele palju eristuvaid tooteid.
Mis kokkuvõttes tähendabki seda, et kui tahad minna ostma avokaadosid, siis on sul tarbijana valik, kas osta tavaline või mahevariant ühest letist või jalutada mahetoodete ostmiseks eraldi osakonda, mis tundub ebamugav. Veski tõdebki, et klient määrabki lõpuks oma ostukäitumisega, kas poel on mõistlik luua eraldi maheosakond või mitte. “Ökoviljade, aga ka muu lahtise ökokauba puhul ei saa seda kõrvuti tavakaubaga ja eraldi pakenduseta müües enam ökokaubaks nimetada,” nendib ta.
Kuid see pole veel kõik. Kiled või karbikesed, millesse ökoviljad pakendatud on, ei ole enamasti biolagunevad. Samas tõdeb Rivo Veski, et pakend ei ole süüdlane: “Inimene on see, kes ta loodusesse viskab või sorteerimata jätab. Kile ja plastikut saab tänapäeval edukalt taastöödelda.” Ta selgitab juurde, et taimsest kiust tehtud biolagunevad kiled kahjuks ei sobi puuviljade pakendamiseks, sest need hakkavad liiga kiiresti lagunema – kui vilju hoitakse niiskes ja jahedamas, siis muutub selline pakend lagunemise tõttu inetuks. Nagu ka puuviljade ümber oleva kile, nii saab ka papist ja puidust karbikesed sortida vastavatesse konteineritesse või saab need taaskasutusse võtta.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
