Miks on Tallinnas sadeveekaevude ümber kollased raamid värvitud?

Eile, 25. augustil algas kampaania “Meri algab siit”, mille käigus märgistati 15 suuremas Eesti linnas ligi tuhat kaevuluuki, et teavitada inimesi, millist ohtu keskkonnale kujutab endast koos sademeveega Läänemerre sattuv koni.

Kampaania eesmärgiks on Eesti jõgede, järvede ja eelkõige Läänemere tervise parandamine ning Eesti elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine. Eestis satub igal aastal tänavale ja sealt kanalisatsiooni ligi miljard suitsukoni.

Kaevuluukide märgistus teostatakse lähtuvalt iga linna lähedal asuvast veekogust: Pärnu jõgi, Emajõgi, Pedeli jõgi, Tamula ja Viljandi järved ning Läänemeri.

Maha visatud suitsukonisid peetakse üheks maailma suuremaks prügiprobleemiks. Ekslikult kiputakse arvama, et sigaretikoni on biolagunev või jõuab veepuhastusjaama, kuid tegelikkuses satub koos vihmaveega lähimasse veekogusse.

Suitsufilter sisaldab tselluloosatsetaati ehk plastikut, mis ei ole biolagunev. Vees mureneb sigaretikoni väikesteks osakesteks, mikro- ja nanoplastikuks. Ookeanidest, meredest ja teistest veekogudest aurustuva vihmaveega jõuavad need osakesed ringiga tagasi meie toidulauale, mulda ja kõikidesse elukeskkondadesse.

Loomad ja linnud on valimatud sööjad: tihti ei suuda nad vahet teha toidul ja plastjäätmetel, sealhulgas suitsukonidel. Mereplastik ning plastikfiltrid on mereloomade jaoks seedimatud ning seedekulglasse kinni jäänud prügi võib põhjustada aeglase surma läbi lämbumise.

Lisaks võib sigarettide filtrites leiduv nikotiin veekeskkonnas ligunedes põhjustada veeloomadele neuroloogilisi kahjustusi ja arenguhälbeid.

Uuringute andmetel säilib plastikust sigaretikoni looduses vähemalt 10–12 aastat. Umbes kuuest triljonist igal aastal suitsetatud sigaretist jõuab ligikaudselt neli triljonit sigaretifiltrit loodusesse.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.