Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatari sõnul ei muutu Saaremaa läänerannik 11 kilomeetri kaugusele merre planeeritud tuulepargi tõttu tööstuspargiks.
Asekantsler tõdes, et kindlasti avaldab meretuuleparkide arendamine Saaremaa läänerannikule kohalikule kogukonnale kui ka kogu Saaremaale üldisemalt mõju. „Küll aga ei pruugi see olla negatiivne vaid hoopiski positiivne. Rahvusvahelised uuringud on tõendanud, et mereparkide arendus pakub piirkonna turismisektorile hoopis täiendavaid võimalusi ning mitte takistusi,” leidis asekantsler Saaremaa vallavalitsusele saadetud vastuses.
Teadmatus tekitab tema sõnul hirme ja ebameeldivust. „Meile teadaolevalt pole ühtegi tõendit selle kohta, et meretuulepark oleks avaldanud negatiivset mõju ööbimiskohtade vähenemise osas üheski meretuuleparkide arendamise piirkonnas,” lausus asekantsler.
Hirm, et Saaremaa läänerannik muutuks üleöö tööstuspargiks on tema sõnul põhjendamatu ning kindlasti ei peaks keegi loobuma Saaremaa käsitlemisest loodusturismi ja puhke piirkonnana. „Pigem on võimalus tuua Saaremaad esile kui rohelist, taastuvelektri arendamisse panustavat unikaalset saart,” leidis asekantsler Tatar.
Tuulikute tekkeline infraheli mõju tervisele on tema sõnul olnud pideva tähelepanu keskpunktiks. „Küll aga ei ole leitud ühtegi teaduslikku tõendit selle kohta, et madala sagedusega müra või infraheli avaldaks suuremat negatiivsemat mõju kui kuuldava müra kõrgem sagedus,” märkis asekantsler. Tema hinnangul ei peeta meretuulikute puhul müra probleemiks, kuna looduslik müra foon on rannas oluliselt kõrgemal tasemel, kui tuulikute poolt tekitatud müra.
Visuaalne mõju hindas asekanstler vägagi subjektiivseks ning ei pidanud mõistlikuks seda võrrelda kellegi kasumiga. „Meile ei ole teada ühtegi näidet, kus meretuulepark oleks kaasa toonud traditsioonilise majanduselu hävitamise, kinnisvara väärtuse krahhi või lausa inim-vääriselupaiga kadumise,” toonitas asekantsler Tatar.
Tema kinnitusel ei ole meretuulepargid planeeritud ajaloolistele kutselise kalapüügi aladele ning määratud on reservalad, mida ei võeta kasutusse enne 2027 aastat. Asekantsler tõdes, et teistes riikides ehitakse ja on ka varem ehitatud mereparke teatud juhtudel isegi NATURA aladele, mis Eesti merealade planeeringus on välistanud.
„Saaremaast läänes oleva tuuleenergeetika arendusala jääb ligikaudu 12 km lõigul Kura kurgu linnualale üsna lähedale, kuid merealaplaneeringuga on tuuleenergeetika arendusala ja linnuala vahele jäätud puhvertsoon,” märkis asekantsler Tatar. Ta rõhutas, et tuuleparkide mõju hinnatakse põhjalikult nii keskkonnale kui inimestele keskkonnamõjude hindamise etapis, kus kõigil osalejatel võimalus esitada oma täiendavaid küsimusi ning arvamusi.