Minister tunnustas silmapaistvaid keskkonnategijaid – aasta keskkonnategu on Uuskasutuskeskuse kogumismajad

Foto: Keskkonnaministeerium

Keskkonnaminister Madis Kallas tänas ja õnnitles galaõhtul keskkonnatunnustuste konkursi laureaate, keda tänavu tunnustati kolmes kategoorias: aasta tegu, aasta mõjuisik ja aasta noor.

„Tänavused võitjad on eeskujuks meile kõigile. Need on inimesed, kes mõistavad, et meie kõigi heaolu saab alguse meid ümbritseva keskkonna heaolust,” ütles Kallas. „Väga levinud on mõttelaad „minust ei sõltu ju midagi“. Samal ajal unustame, et kõik me kokku moodustamegi selle muutuseks vajaliku olulise massi. Igaühe väike panus teeb kogu rahvastiku peale kokku hiiglasliku teene keskkonnale. Saame oma võimalustele ja rollile vastavalt seda panust anda – olla säästvad tarbijad, aktiivsed meelsuse näitajad või keskkonnategude tegijad. Ja miks mitte ka tublid nügijad teiste keskkonnahoidlikumale käitumisele,“ ütles Kallas.

Tänavused laureaadid on:

Aasta keskkonnanoor – Emma Sofia Meri

Emma Sofia Meri ja õhtujuht Kait Kall. Foto: keskkonnaministeerium

Otsisime noort, kes on viimase aasta jooksul oma tegevusega pööranud aktiivselt tähelepanu keskkonnale – olnud eeskujuks või edendanud loomingu või vabatahtliku tegevusega ka teiste keskkonnateadlikkust. Aasta keskkonnanoore valis välja Noorte Keskkonnanõukogu.

Emma Sofia on hooliv, tegus, loominguline, vastutustundlik noor, kes suudab teha suuri tegusid. Ta tegutseb lähtuvalt oma väärtushinnangutest, seistes loomade ja looduse eest. Emma Sofia otsib aktiivselt ja pidevalt, kuidas panustada parema tuleviku loomisse ning viib selleks ellu eri projekte, töötubasid, noorteüritusi ning väljasõite. Hoit ka võro kiilt.

Aasta keskkonnavaldkonna mõjuisik(ud) – Sander Loite ja Kristo Elias

Keskkonnaminister auhinnasaajatega. Foto: Keskkonnaministeerium

Otsisime tuntud inimest, kes on viimase aasta jooksul oma tegevuses pööranud erilist tähelepanu keskkonnale – olnud eeskujuks või edendanud loomingu või vabatahtliku tegevusega Eesti inimeste keskkonnateadlikkust. Laureaadi selgitas välja keskkonna- ja kommunikatsiooniasjatundjatest koosnev žürii. 

Seekord on võitjaid lausa kaks. Nad on inimesed, kes on viimasel aastal – ja tegelikult juba aastaid – pööranud oma tegevusega erilist tähelepanu keskkonnale. Nad on olnud inspireerijateks ja eeskujuks kõigile, kes hoolivad elurikkast loodusest ja puhtast keskkonnast. Oma silmapaistva kvaliteetse tegevusega teles on nad kujundanud erinevate põlvkondade keskkonnateadlikku mõtteviisi ning paistnud silma keskkonnahoidliku käitumisega ka igapäevaelus.  

Aasta keskkonnategu – keskkonnasõbralikud kogumismajad – MTÜ Uuskasutuskeskus

Minister Madis Kallas, Uuskasutuskeskuse sorteerimiskeskuse juht Kristi Suup ja piirkonnajuht Reet Mändmets. Foto: Keskkonnaministeerium

Otsisime neid toredaid inimesi ja ettevõtteid või organisatsioone, kes on oma tegevusega viimase aasta jooksul suurendanud keskkonnateadlikkust või avaldanud positiivset mõju keskkonnale.

Üha enam inimesi soovib anda oma panuse keskkonna heaks, kuid samal ajal võiks see olla mugav. Üks lihtsamaid viise kestlikku käitumist edendada, on ebavajalikuks muutunud asjade annetamine, aga ka asjade ostmine teiselt ringilt. Et igaüks saaks oma panuse lihtsalt anda, avas MTÜ Uuskasutuskeskus koos Astri Grupiga Tartus, Pärnus, Tallinnas ja Narvas innovatiivsed ja keskkonnasõbralikud kogumismajad. Nendesse saab tuua 24/7 kõik korralikud ja kasutuskõlblikud asjad, millest võiks teistel inimestel rõõmu olla. Esimese aastaga annetasid inimesed kogumismajadesse u 180 000 tonni asju, mis suunatakse uuesti ringlusesse läbi Uuskasutuskeskuse poodide või abivajajaid aidates. 

„Aasta keskkonnateo“ konkursi rahva lemmik – MTÜ Saaremaa Kalavarud

Vasakult: Saaremaa Kalavarude juhatuse liikmed Kristjan Siimpoeg ja Taavo Kuusiku ning õhtujuht Kait Kall. Foto: Keskkonnaministeerium

Harrastuslik kalapüük on muutunud Eestis üha populaarsemaks ja see on toonud Saaremaale üha enam kalastajaid. Püügisurve kasvu tõttu vajavad aga haugivarud turutamist. MTÜ Saaremaa Kalavarud on eraalgatus, kes on andnud oma panuse haugide populatsiooni parandamisse ning kutseliste ja harrastuskalastajate kokkutoomisse ühise eesmärgi nimel. Üheskoos asustati 2021. aasta kevadel Saaremaa rannikumerre ca 350 000 haugimaimu. See sai teoks tänu paljudele inimestele, kes osalesid kas vabatahtlikena, annetajatena, spetsialistidena või toetasid seda pikalt planeeritud ettevõtmist muul moel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.