Uudis

Mis vahe on mahlal, nektaril ja mahlajoogil?

Foto: Pixabay

Poeriiulitel on mahlatoodete valk väga lai ning seetõttu võib olla raske otsustada, mida neist võtta, mida jätta. Selleks, et valik lihtsamaks teha, on osale mahlatoodete nimetustest kehtestatud ranged kasutusreeglid. Seda, mis peitub nende nimetuste taga, selgitab maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Evelin Kivima Maablogis.

Mahl on toode, mis on saadud puu- või köögiviljadest või marjadest erinevate tehnoloogiatega (nt pressimine) ning mida pole lahjendatud ega magustatud. Kuna üldjuhul pole lubatud mahlale suhkrut lisada, siis pole tootjal asjakohane mahlapakile kirjutada, et sinna pole suhkruid lisatud. Erand on astelpajumahl, millele võib suhkrut lisada; sellisel juhul peab tootel olema kirjas astelpajumahl suhkruga.

Kui mahl koosneb kahest või enamast puuvilja- või marjaliigist, siis on toote nimetuses puuviljade ja marjade nimed nende mahla sisalduse kahanevas järjekorras. Näiteks õuna-maasika-mangomahlas on õunamahla kõige rohkem, sellest vähem on maasikamahla ning kõige vähem on mangomahla.

Seda, kui palju on tootes mingit liiki mahla, saab teada koostisosade loetelust. Et toote nimetus ei muutuks liiga pikaks, võib kolme või enamat eri mahla sisaldava toote nimetus olla näiteks viieviljamahl või õuna ja marjade segamahl.

Mahl kontsentreeritud mahlast

Mahla võib valmistada ka kontsentreeritud mahlast. See tähendab seda, et viljadest pressitud mahl kontsentreeritakse ehk sellest eraldatakse teatud osa sisalduvast veest ning hiljem lisatakse kontsentraadile sama palju vett, kui sealt enne eraldati.

Selliste toodete puhul on toote nimetuse vahetus läheduses esitatud sõnad kontsentreeritud mahlast või osaliselt kontsentreeritud mahlast, olenevalt sellest, kas mahl on valmistatud üksnes kontsentreeritud mahlast või kontsentreeritud ja kontsentreerimata mahla segust. Näiteks on paljud apelsinimahlad tehtud kontsentreeritud mahlast ning märgistusel esitatud nimetus apelsinimahl kontsentreeritud mahlast.

Nektar

Nektar on veega lahjendatud mahl, millele tohib magustamiseks lisada suhkruid või mett. Reguleeritud on nektari vähim lubatud mahlasisaldus – olenevalt puuviljaliigist on see 25–50% ning sõltub peamiselt puuvilja happesusest. Näiteks mustsõstranektar võib sisaldada kõigest 25% mahla, kuid õunanektar peab sisaldama mahla vähemalt 50%.

Osa puuvilju ja marju on nii hapud, et neist ei saa valmistada sellist mahla, mida oleks meeldiv juua. Selliste viljade mahla tuleb veega lahjendada ja tavaliselt lisatakse sellele ka suhkrut. Müües tohib selliseid tooteid nimetada nektariks, kui need sisaldavad mahla nektari nõuete kohaselt. Muul juhul võib tootja ise valida nimetuse, mis toodet kõige paremini iseloomustab, nt mahlajook.

Nektari puhul kehtivad mahlade märgistamisega sarnased nõuded – nt kui see sisaldab ainult ühte sorti mahla, siis tuleb esitada nimetuses kasutatud vilja liik, nt ploominektar. Selleks, et tarbija leiaks kiiresti teabe, kui palju mahla nektar sisaldab, on see info nektaripakil nimetusega samas vaateväljas sõnadega puuviljasisaldus/marjasisaldus vähemalt … %.

Kuna nektarile võib magustamiseks lisada suhkruid, mett või ka magusaineid, siis võib tootja nektari märgistusel sellest teada anda, kui ta pole tootesse suhkrut lisanud (nt tootele ei ole lisatud suhkrut). Kui nektari valmistamisel kasutatud mahl sisaldab suhkruid looduslikult, on nektari märgistusel ka teave, et see sisaldab looduslikult esinevaid suhkruid.

Tõmmismahl

Tõmmismahla saamiseks leotatakse vees kuivatatud terveid puuvilju, mille mahla ei ole võimalik füüsikaliste töötlemisviiside abil eraldada. Näiteks tehakse tõmmismahla kuivatatud mustadest ploomidest.

Mahlapulber

Mahlapulber tehakse mahlast, eraldades sellest füüsikaliselt peaaegu kogu vee.

Mahlajook

Mahlajook on näide kirjeldavast nimetusest. See on toode, milles on võrreldes mahla ja nektariga kõige vähem mahla ja kõige rohkem suhkrut, seetõttu võib sellist jooki mõnevõrra võrrutada limonaadidega. Mahlasisaldus on väike, umbes 10–15%.

Mahlajookides kasutatakse tihti suhkrut või teisi magusaineid, toiduvärve, säilitusaineid, lõhna- ja maitseaineid, antioksüdante jne. Tihti on müügil mahlajooke, mis on näiteks oma kujunduse poolest suunatud just lastele – seetõttu tasub lapsevanematel sellise joogi puhul jälgida toote koostist, eelkõige suhkrusisaldust.

Smuutid

Eestis müüakse ka tooteid, mida tuntakse smoothie või smuutina. Tegemist on väljamõeldud nimetusega, mille kasutamisel tuleb tootele lisada ka sobiv nimetus, mis aitab mõista toidu olemust ja eristab seda teistest toodetest.

Smuutid koosnevad enamasti kontsentreeritud mahlast, mis sisaldavad ka viljaliha. Samuti võivad smuutid sisaldada erinevaid lisandeid, näiteks rohelist teed, mandlijooki, külmutatud jogurtit või mett. Kuna smuuti koostise nõuded ei ole reguleeritud, siis müüakse selle nime all väga erinevaid tooteid ning seega tasub ostes alati tähelepanu pöörata nende koostisele.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.