Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis keskkonnaametile pöördumise, milles selgitab oma seisukohta, et Ülemiste ühisterminali detailplaneering ei vaja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamist.
Riigihalduse minister Riina Solman kiitis 22. novembril tingimuslikult heaks Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu, seades kohustuseks, et Tallinna linnavalitsus kooskõlastaks planeeringu keskkonnaametiga osas, milles selle suhtes jäeti teostamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
MKM toob oma kirjas välja, et rahandusministeerium arutles otsuses, kas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus nõuab antud juhul kohustuslikus korras KSH läbiviimist või mitte. Lõpetuseks tõdes ministeerium, et KSH kohustuse hindamine kuulub eelkõige keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisalas oleva keskkonnaameti vastutusvaldkonda ning samaga nõustub ka MKM.
Koostatava Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu sisu on MKM-i sõnul moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste ühisterminalihoone, büroohoonete ja bussijaama ehitamiseks. Raudteeliine ega jaamateid detailplaneeringuga ei kavandata, samuti ei anta planeeringualale ulatuvatele raudteerajatistele ehitusõigust.
MKM selgitab, et keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on KSH algatamine vajalik kui tegemist on uue jaama ehitamisega ehk raudteeliinide ja jaamateede loomisega olukorras, kus neid veel ei eksisteeri, või laiendamisega. Kuna kohustuslikkuse künnis on seotud kavandatava tegevusega kaasnevate jaamateede arvuga, võib MKM-i hinnangul järeldada, et laiendamisega oleks selle sätte mõistes tegemist, kui olemasolevatele raudteeliinidele ja/või jaamateedele lisataks uusi, kuid sellist eesmärki detailplaneering ei püstita. Pigem on plaanis varem raudteerajatistele antud ehitusõiguste alusel kokkuvõttes jaamateid vähendada.
Seega on MKM-i hinnangul võimalik asuda seisukohale, et Ülemiste ühisterminali hoone on ehitusõiguse ja raudteeseaduse kontekstis kui tavaline hoone, millele kehtivad ehitusseadustiku üldtingimused ning KSH ei ole kohutuslik. Säärasele seisukohale jõudis ministeeriumi sõnul ka keskkonnaamet 2021. aasta kevadel.
Vastupidine seisukoht tähendaks, et suuremates raudteejaamades mistahes raudteeinfrastruktuurihoone ehitamise, sealhulgas ka mistahes väiksemahulise hoone, eeltingimuseks on KSH. Sellise tõlgenduse tagajärjeks oleks MKM-i sõnul selgelt ebaproportsionaalne nõue.
Tallinn algatas Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu 2014. aasta veebruaris, ent selle menetlus peatus 2018. aastal uue arhitektuurivõistluse läbiviimise tõttu. Detailplaneeringu koostamise jätkamiseks oli vajalik suurendada planeeringuala võrreldes algsega, uue planeeritud maa-ala suurus on 11,47 hektarit.
Detailplaneeringu lahenduse kohta esitati avaliku väljapaneku jooksul kokku 18 vastuväidet, mis puudutasid peamiselt planeeritava ala ja lähipiirkonna müra probleeme, detailplaneeringu vastavust Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringule, KSH algatamata jätmise õiguspärasust, planeeritavate jaamateede arvu väljaselgitamise vajadust ja kruntide võõrandamise asjaolusid.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
