Uudis

Niiviisi sorteerivadki eestlased prügi? Vaata, mida on pakendikonteineritesse kohale veetud

Sihi ja Hiiu tänava nurk Tallinnas.Foto: erakogu

Eestlased on sorteerimises ülejäänud Euroopast maha jäänud: pakendikonteineri juurde veetakse nii pesumasinat kui ka WC-potti.

Eestis pandita pakendite kogumist ja taaskasutusse suunamist korraldavad Eesti Pakendiringlus ja Tootjavastutusorganisatsioon koostöös Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduga kutsuvad inimesi pakendeid teadlikumalt liigiti koguma ja pakendikonteinereid eesmärgipäraselt kasutama.

Eesti on ülejäänud Euroopast pakendite sortimisel oluliselt maha jäänud ja meil on vaja tegutseda, et muutuda ressursse hoolikamalt kasutavaks riigiks. Pakenditega tegelevad organisatsioonid püüavad teha elanikele liigiti kogumise võimalikult lihtsaks.

WC-potist tugitoolini

“Me muudame sortimise juhiseid järjest lihtsamaks, et meie pakendikonteineritesse jõuaks kvaliteetsem materjal,” sõnas Pakendiringluse tegevjuht Alder Harkmann.

Lisaks proovitakse leida konteinerile elanike jaoks kõige mugav koht ja võimalikult optimaalne tühjendamisaeg. Ometi leidub konteinereid, kuhu on kuhjatud kõikvõimalikke esemeid.

Harkmanni sõnul tekitab inimeste hoolimatus ja süvenemisvõime puudumine hämmeldust. “Kui arvata, et näiteks mööbli, pesumasina või WC-poti pakendikonteineri juurde toomine on hea lahendus nendest jäätmetest vabanemiseks, siis seda see ei ole,” rääkis Harkmann.

“Teadmatusest või hoolimatusest tekkinud risustamise peab likvideerima keegi teine ning sellise käitumisega annavad inimesed jäätmetest vabanemise kohustuse lihtsalt edasi,” sõnas ta. “Pakendikonteinerid on mõeldud pakendite kogumiseks ringlusse saatmise eesmärgil, mitte tarbetute asjade silma alt ära saamiseks.”

“Lisaks sellele, et pakendikonteineritesse või nende juurde tuuakse valesid jäätmeid, on ka segaolmejäätmetesse sattuvate pakendite hulk veidi üle 30 protsendi – see on väga suur kogus pakendeid, mis ei jõua ringlusesse,” rääkis Tootjavastutusorganisatsioon juhatuse liige Kristiina Dreimann.

“Pakend on üldjuhul tehtud materjalist, mida on võimalik ümber töödelda ja uuesti materjalina ringlusse saata – kui see jõuab meieni näiteks toidujäätmetega saastunult, ei ole sellega enam mitte midagi muud teha, kui põletada või ladestada,“ sõnas Dreimann.

Milleks pakendeid sorteerida?

“Kui pakendikonteinerisse jõuavad lapsekärud ja kapsapead, siis on selge, et kvaliteetset materjali sellest enam ei saa,” ütles Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

“Üleminekul ringmajandusmudelile on esmatähtis, et pakendijäätmed oleksid kvaliteediga, mis võimaldab nende ümbertöötlemist. Selle eelduseks on võimalikult puhta materjali liigiti kogumine,” ütles ta.

Rüütelmanni sõnul on väga oluline tõsta elanike teadlikkust ja selgitada, kuidas liigiti õigesti koguda. “Samas tuleb mõelda ja ka tegutseda selles suunas, et pakendikonteinerid oleksid hästi ligipääsetavates kohtades ja neid oleks piisavalt,” lisas ta.

Pakendiringluse tegevjuhi Alder Harkmanni teatel on oluline, et inimesed koguks liigiti jäätmeid, sest see on eelduseks, et materjale saaks ringlusesse võtta. Samuti peame silmas pidama Euroopa Liidu liikmesriigina võetud kohustust võtta 2025. aastaks ringlusse vähemalt 65 protsenti pakenditest ja 2030. aastaks vähemalt 70 protsenti.

Euroopa Liit on seadnud jäätmete taaskasutamisele sihtarvud, mille kohaselt tuleb aastaks 2020 korduskasutadavõi materjalina ringlusse võtta 50 protsenti segaolmejäätmetes sisalduvast metallist, paberis ja papist, plastist ja klaasist.

Edasi hakkab protsent suurenema sammuga viis aastat – viis protsenti. Ehk teisisõnu peaks 2025. aastaks olema osakaal 55 ja 2030. aastaks 60 protsenti.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.