Listeeriabakter on Eestis tõenäoliselt praegu sama kuulus kui Ott Tänak. Kinnipandud kalatööstus, haigestunud inimesed, uued leiud, teravdatud meediatähelepanu – vaevalt ta ise sellist rallit ette oskas näha ning suur osa inimesi pole teda oma silmaga üldse näinudki. Kuidas ta siis välja näeb ja mida ta endast kujutab?
Listeeriabakter (Listeria monocytogenes) pole tegelikult midagi uut ega erakordset. Nii nagu Salmonella-bakter aktiveerub aeg-ajalt, põhjustades salmonelloosi, tekib ka listeeriapuhanguid (kuigi antud juhul on raske nimetada haigestumisi haiguspuhanguks, sest massilist haigestumist pole) – need on toidusaastega seotud bakterid, mis on võimelised hästi levima ja teatud tingimustes kangekaelselt vastu pidama.
Terviseameti andmetel on listeeriabakter rakusisene, gram-positiivne aeroobne bakter, mis on looduses laialdaselt levinud pinnases, vees, taimedel. Teda on leitud loomasöödast, imetajatel (veised, hobused, lambad, sead, kassid jne), lindudel, kaladel, putukatel. Bakter on võimeline paljunema külmkapis seal hoitavatel saastunud toiduainetel ning võib säilida ja paljuneda biokiles, mis moodustub nt toiduvalmistamisel kasutavatel roostevabast terasest pindadel. Sellistes tingimustes on haigustekitaja tunduvalt vastupidavam puhastus-, desinfektsiooni- ja bakterivastaste vahendite vastu.
Aegajalist listerioosi esineb aastaringselt, haigestumise sagedus tõuseb suvel. Haiguspuhangute põhjuseks on saastunud loomsete toiduainete tarvitamine, sh ebapiisavalt termiliselt töödeldud lihatooted, pastöriseerimata piim ja sellest toodetud juustud, toores puuja köögivili. Listerioosi riskigruppi kuuluvad rasedad, vastsündinud, vanurid, organ-transplantaatide retsipiendid ja immuunpuudulikkusega inimesed. Inimesed, kes kannatavad krooniliste haiguste all, nagu vähkkasvajad, diabeet, südamehaigused, AIDS või alkoholism, kuuluvad samuti riskirühma.
Kui tahta aga listerioosi haigestumist vältida, siis nagu ikka – pese käsi. Riskirühma kuuluvad inimesed peaksid hoiduma termiliselt ebapiisavalt töödeldud liha söömisest, niisamuti ei ole soovitav tarbida pastöriseerimata piima ja sellest toodetud piimasaadusi, suitsutatud kala, toorest pesemata puu- ja köögivilja. Noad ja lõikelauad tuleb korralikult pesta pärast toorete toiduainete käitlemist.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
