Mee DNA abil saab küllaltki täpselt määrata, mis liiki taimedelt on nektar või õietolm kogutud. Eesti mee DNA erineb oluliselt Ukraina või Hiina omast.
Siiani pole olnud kasutusel ühtegi usaldusväärset meetodit, mille abil saaks Eesti mee ehtsust ja päritolu kontrollida. See on soodustanud ka petturlust, kuna võltsimise korral on vahelejäämise risk minimaalne.
Eesti juhtiv meetootja Muhe Mesi ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus alustavad mee koostist, päritolu ja ehtsust tuvastava DNApõhise meetodi loomist. Kui meditsiinis on DNA analüüsid laialdaselt kasutuses, on see toiduainetööstuses küllaltki uudne meetod.
Muhe Mesi esindaja Mart Kullamaa hinnangul on vajalik võtta kasutusele nüüdisaegseid lahendusi, mis tagaksid ausa konkurentsi ja kauba usaldusväärsuse tarbijate silmis.
Teadlased on juba alustanud Eesti mesinikelt meeproovide kogumist eri maakondadest üle Eesti. Proovide põhjal luuakse Eesti mett kirjeldav DNA-andmebaas, mis on abiks uudse DNApõhise meetodi väljatöötamisel. Laboris kasutatakse mee DNA analüüsiks kõige uuemat tehnoloogiat.
Meeproovi DNA järjestamisel saadavatest kümnetest miljonitest DNA järjestustest otsivad teadlased bioinformaatilisi meetodeid kasutades eri korjetaimede, putukate või patogeenide DNA jälgi. Analüüsi tulemusel koostatakse nn DNA-pass.
Arenduskeskuse toiduvaldkonna projektijuhi Kairi Raime sõnul saab mee DNA abil suhteliselt täpselt määrata, mis liiki taimedelt on mesilane nektari või õietolmu korjanud. Mees sisalduvad taimede ja putukate DNA jäljed peegeldavad omakorda selle geograafilist päritolu. Eesti mees on näha Eestis kasvavate taimede DNAd ja Eestile omast DNA profiili, mis erineb näiteks Ukraina või Hiina omast oluliselt.
“Mee DNA põhjal tuvastatavad bakterid, viirused ja seened peegeldavad mesilaste ja taru tervislikku seisundit ning seeläbi ka meeohutust,” ütles Raime. “On näidatud, et isegi mesikastet tootvate putukate ja taimeviiruste DNA jäljed on meest tuvastatavad.”
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov kinnitas, et neile teadaolevalt ei ole siiani ühtegi toiduainet, mille päritolu sellise DNA analüüsiga määratakse. “Kui ainuüksi kümme DNA järjestust miljonist on pärit taimelt, mida Eestis ei kasva ega ole usaldusväärsetest kohalikest meeproovidest leitud, jäävad võltsijad vahele,” ütles Krjutškov.
“Geograafiliselt võõraste taimede DNAd ei ole võimalik mee DNA segus peita ja see paljastabki tulevikus võltsimise,” sõnas Krjutškov.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
