Tallinna Rocca al Mare Prisma on tulnud heale ideele, kuidas päästa äraviskamisest viimases küpsuseastmes puuviljad. Kauplusse on kastidesse valmis pandud eri puuviljade assortii. Need saab korraga väga odavalt ära osta ja teha neist näiteks smuutit.
“Vali kast, pane korvi ja tasu kassas. Kodus tee enda maitsele sobiv smuuti. Kiire, tervislik ja maitsev!”
Nii kirjutab Rocca al Mare Prisma oma Facebooki-lehel, kõrval fotod kastidesse pandud banaanidest, õuntest, maasikatest, mustikatest, viinamarjadest, mandariinidest ja hurmaadest. Kõik ühes kastis.
Niisuguse assortii kilo maksab vaid 49 senti.
Prisma teguviis on kiiduväärt, sest nii jõuavad veel söögikõlblikud puuviljad sinna, kuhu nad mõeldud on, mitte prügikasti.
Kauplustes jääb iga päev üle oma küpsusastme viimasel piiril olevaid puuvilju, mis järgmist päeva enam letil vastu ei pruugi pidada. Neist kohe smuutit tehes või näiteks sügavkülma pannes hilisemaks hoides saavad viljad päästetud.
Peale selle jääb kauplustes üle ka puuvilju, mida inimesed üksikult osta ei taha. Näiteks üksikud banaanid või viinamarjad, mis on kobarast lahti murdunud. Ka need leiavad alatihti tee prügikasti. Rocca al Mare Prismas ilmselt mitte.
Poe Facebooki-lehe kommentaarid kinnitavad, et klientidele see kõik meeldib ja niisugust puuviljamüüki oodatakse ka teistelt kauplustelt.
Samalaadsest teemast on kirjutanud keskkonnaministeerium, tuues eeskujuks Portugali.
Eduka näitena võiks eeskujuks seada mitme auhinnaga pärjatud LIFE projekti FLAW4LIFE, mille tegevusi viidi Portugalis ellu aastatel 2015–2018. Tegemist oli esimese projektiga, mis tõi koju mitu auhinda, saavutades esikoha nii keskkonnaprojektide kui kodanike auhinna kategoorias.
Kuna projekti tegevused mõjutasid jätkusuutlike tarbimisharjumuste muutmist ja kasutuselevõtmist olulisel määral, on sarnast mudelit rakendatud tänaseks ka teistes riikides.
Hinnanguliselt visatakse Portugalis igal aastal ära umbes miljon tonni toitu, mis moodustab kogutoodangust tervelt 17%. Projekti üheks eesmärgiks seati turu loomine nn “koledatele” puu- ja köögiviljadele, luues neile selleks vajaliku platvormi. Mittetulundusühingu, mis kandis nime Fruta Feia (“kole vili” – e.k), toimimismudelit oli varasemalt edukalt katsetatud Lissabonis, ent FLAW4LIFE võimaldas nihutada piire Portugali pealinnast kaugemale.
Niisiis hakkas Fruta Feia iganädalaselt kohalikelt tootjatelt mittekaubandusliku välimusega tooteid ise ostma ning neid seejärel tarbijatele toimetama.
Projekti perioodi jooksul õnnestus avada 11 üleriigilist tarnepunkti, ent veelgi märkimisväärsemaks võiks pidada projekti tulemusi: tegevuste abil õnnestus ära hoida koguni 460 tonni ulatuses jäätmete tekkimine. Kuigi projekti raames oli esialgselt hinnanguliselt plaanis säästa 11,9 tonni jäätmeid nädalas, suudeti ära hoida koguni 14,6 tonni koguses jäätmete teke.
Samuti säästeti märkimisväärses koguses nii vett, energiat kui põllumulda ning vähendati transpordist ja jäätmete käitlemisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Projekti lõpuks oli selle tegemistega üleriigiliselt seotud 157 kohalikku tootjat, mis ületas isegi tegijate endi poolt seatud ootused.
FLAW4LIFE mõjutas ka Portugali riiklikku strateegiat: projekti käigus sündinud “Jätkusuutliku tarbimise juhised” tõid muuhulgas välja, et kõnealust tarbimismudelit annaks üleriigiliselt kasutada teisteski Portugali piirkondades, kuhu tegevusaastate jooksul ei jõutud.
Projekti muutis edukaks selle kaasatus: paljud sotsiaalselt haavatavamas seisundis Portugali kodanikud said tegevuste käigus vabatahtlikuna käe külge panna, ühtlasi anti iga päeva lõpus ülejäänud tooteid erinevatele sotsiaalasutustele, vältimaks seeläbi raiskamist. Samuti korraldati kohalikes koolides erinevaid toidu ja selle tarbimisega seotud teemanädalaid, soodustamaks niiviisi säästlikku tarbimist ja sellest tulenevat mõtteviisi laste ja noorte seas.
Kolme aasta jooksul tutvustati projekti eesmärke ja tegevusi ka väljaspool Portugali: Kanadas võeti ettekanne vastu ovatsioonidega. Seega võib järeldada, et nutikate ideede ja lahenduste abil on võimalik tagada keskkonnasäästlikum tarbimismudel, mis näitab eeskuju teistele riikidele – sarnase projekti on tänaseks suutnud ellu viia USA, Brasiilia ja Holland.
Eestil oleks õppida
Puu- ja köögiviljade raiskamine on probleem ka Eestis. Kas sarnast projekti saaks läbi viia ka meil?
“Uuringud on näidanud, et ligikaudu poole Eesti kauplustes müümata ja seeläbi maha kantud toiduainetest moodustab puu- ja köögivili. Portugalil on ette näidata väga edukas keskkonnaprojekt, millesarnast annaks kindlasti rakendada toidu päästmiseks ka Eestis,” sõnas keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Kibin.
“LIFE programm pakub selliste projektide jaoks igati sobilikku platvormi ning annab võimaluse ka riigitasandil vajalikke strateegiaid muuta. Tihti on vaja lihtsalt tegijaid kõnetavat väikest ideed, et suuri toimimismehhanisme seeläbi edukalt muuta,” ütles Kibin.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
