Uudis

Ohtlikum kui looduslik kiskja: kodukasside saagiks langeb aastas miljardeid loomi

Foto: Unsplash

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogi Marko Mägi sõnul on kodukasse ligi 600 miljonit – seda on rohkem kui kõiki kaslasi kokku. Seetõttu on tähelepanu all ka kasside mõju loomastikule: nende ohvriks langeb aastas miljardeid loomasid ja nende tõttu on välja surnud vähemalt 33 loomaliiki.

Siiski ei ole täpselt teada kasside lokaalne ökoloogiline mõju ehk teisisõnu me ei tea, kui kaugele kassid kodust liiguvad, kas nad üldse piirkonna loomastikku mõjutavad ja kas see erineb looduslike kiskjate mõjust, kirjutab Mägi Linnuvaatlejas.

Foto: Unsplash

Tõenduspõhiste teadmisteta on aga raske langetada looduskaitselisi otsuseid, mis kipuvad kasside puhul olema sageli emotsionaalsed. Näiteks on vaja õigete otsuste tegemiseks teada, kas kassi tubastes tingimustes pidamise propageerimine on mõistlik, kas metsistunud kassi oleks vaja kaitsealalt või selle lähistelt püüda, kas seadusega tuleks keelata hulkuva kassi toitmine jne.

Austraalias, Uus-Meremaal, Inglismaal, USAs, Taanis ja Kanadas läbi viidud harrastusteaduse projekti raames koguti andmeid 925 kassi liikumise, saagi ning ümbruskonna looduslike kiskjate (rebaste, koiottide) kohta. Liikumise jälgimiseks varustati kassid GPS-seadmetega ja püütud saagist andsid teada kassiomanikud.

Saja meetri raadius

Kodukassi liikumispiirkond on üllatavalt väike, keskmiselt 3,6 hektarit ehk valdav enamik kassidest liigub kodust kuni saja meetri raadiuses. Vaid kolme kassi kodupiirkond oli suurem ühest ruutkilomeetrist – ühel kassil Inglismaal 2,2 ruutkilomeetrit, sest ta jalutas 1,7 kilomeetri pikkust teed kahe küla vahet.

Kahel Uus-Meremaa kassil oli 2,1 ja 8,6 ruutkilomeetrit, kellest üks liikus põllumaadel, teine loodusmaastikul.

Foto: Unsplash

75 protsenti kassidest liikusid 90 protsendil juhtudest inimasustuse piirkonnas ja vaid 11 protsenti neist veetis üle poole ajast looduses. Seejuures saadi teada, et isase kassi kodupiirkond oli emase omast suurem, vanemad kassid liikusid vähem ja maal oli kasside kodupiirkond 1,6 korda suurem kui linnas.

Iga kuu üle kolme ohvri

Omanike andmetel murrab kass ühes kuus keskmiselt 3,5 saaklooma (närilisi, roomajaid, kahepaikseid, linde), mis teeb aasta jooksul murtute arvuks 14,2–38,9 looma hektari kohta.

Kuna eelnevatest uuringutest on teada, et ühe koju toodud murtud looma kohta murravad kassid lisaks 1,2–3,3 looma, keda koju ei tooda, on kassi aasta keskmine saak 50,4–138,6 looma.

Foto: Unsplash

Selline hulk ei ole midagi erakordset (see on sarnane või veidi suurem kohalike looduslike kiskjate saagist), kuid kasside ökoloogilist mõju suurendab märgatavalt nende arvukus ja asustustihedus. Ka ei ole alust arvata, et kohalikud looduslikud kiskjad mõjutaksid kasside kodupiirkonna suurust, tegemisi või kontrolliks nende arvukust.

Murravad vähem kui vaja

Kasside ökoloogiline mõju on seega oluliselt suurem kohalike kiskjate omast ning on teada, et tugevaim on see kesk- ja äärelinnades, piirnedes reeglina saja meetri raadiusega kodust. See on oluline teadmine, sest asula lähistel olevatel kaitsealadel on sealsed loomad kasside eest suhteliselt hästi kaitstud.

Aga mis on kasside suure ökoloogilise mõju põhjus? Võrreldes kodukassi energiatarvet teiste viiekiloste kiskjate ja näiteks neli kilo kaaluva džunglikassi omaga, murravad kodukassid oluliselt vähem, kui oleks vaja elus püsimiseks. Seda seepärast, et valdava osa vajalikust energiast saavad nad hõlpsasti toidukausist.

Tihe asustus

Võrdluseks – metsistunud kodukassi kodupiirkond on hoolitsetud kodukassi omast 10–20 korda suurem, et tagada eluks vajalik saagi hulk. Aga just inimeselt saadava toidu tõttu on kodukasside asustustihedus üle kahe korra suurem, kui see oleks võimalik inimese sekkumiseta: looduslikult 15,7 kassi ruutkilomeetri kohta, kuid näiteks New Yorki äärelinnas ja Texase väikelinnas vastavalt 35,9 kassi ja 32 kassi ruutkilomeetri kohta.

See teeb kasside põhjustatud kiskluse 2–10 korda suuremaks looduslike kiskjate omast.

Foto: Unsplash

Oluline on meeles hoida, et kassi ökoloogiline mõju sõltub omaniku suhtumisest. Hiljutine Inglismaa kassipidajate küsitlus näitab, et suurem osa kasside vabapidajaid õigustavad paraku oma tegevust, tuues ettekäändeks kassi tervise, heaolu ja kasside poolt põhjustatud kiskluse kui isereguleeruva ökoloogilise protsessi.

Ka viidatud uuringu tulemused kinnitavad, et ühe kassi mõju kohalikule loomastikule on võrreldav ühe loodusliku kiskja omaga, kuid kuna kasside asustustihedus on kordades kõrgem, on kordades suurem ka nende ökoloogiline mõju eelkõige kodu lähiümbruses.

Märksõnad: , ,

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.