Uudis

Õhusaaste põhjustab Euroopa Liidus üle 400 000 enneaegse surma aastas

Foto: Shutterstock

Euroopa keskkonnaagentuur avalikustas täna mahuka raporti, millest selgus, et inimeste peamiseks halbade tervisenäitajate põhjuseks on õhu- ja mürasaaste ning kliimamuutused.

Raport tugineb Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele, milles analüüsiti inimeste surma ja haiguste põhjusi keskkonnamõjude kontekstis. Selgus, et eurooplaste elukvaliteeti mõjutavad õhu- ja mürasaaste ning kliimamuutuste mõjud, näiteks kuumalaine või kokkupuude mürgise kemikaaliga.

Keskkonnaagentuuri juhi Taimar Ala sõnul on keskkonnaseisundi ja inimeste tervisenäitajate vahel tugev seos. “Igaüks peab mõistma, et oma elukeskkonna eest hoolt kandes ei panusta me vaid ökosüsteemide päästmisesse, vaid päästame sõna otseses mõttes ka endi elusid,” rääkis ta.

Õhusaaste on jätkuvalt tervisele suurima mõjuga keskkonnarisk, põhjustades Euroopa Liidus enam kui 400 000 enneaegset surma aastas. Teisele kohale paigutub mürasaaste 12 000 enneaegse surmaga ja kolmandal kohal on kliimamuutuste tagajärjed.

Kuigi Eestis ei hinnata enneaegsete surmade ja müra seoseid, jälgitakse mürast tulenevat häiritust, öise liiklusmüra häiritust protsentides ning haigestumiste arvu südame isheemiatõppe.

Liiklusmürast tulenev häiritus esineb näiteks 12 protsendil Tallinna ja 9,7 protsendil Tartu linna elanikel. Öine liiklusmüra häirib näiteks kuni 2,5 protsenti Tallinna ja 2,6 protsenti Tartu linna elanikke.

Eestis varasemalt tehtud teadusuuringud räägivad, et ligikaudu 600 enneaegset surma aastas on seotud sissehingatavate peenosakestega.

Olulisemad leiud raportist:

  • Saaste ja kliimamuutuste osakaal varieerub liikmesriikide kaupa, selge erinevus on Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Suurim keskkonnariskidest põhjustatud surmade osakaal on Bosnia ja Hertsegoviinas (27 protsenti) ja väikseim Islandil ja Norras (üheksa protsenti). Eestis on vastav näitaja 12-13 protsenti.
  • Raportis on välja toodud ka haigused, mis põhjustavad kõrge sissetulekuga riikides (sh Eestis) enneaegseid surmasid. Loetelusse kuuluvad nii vähkkasvajad, südame-veresoonkonna haigused, hingamisteede- ja kopsuhaigused, insult kui ka käitumuslikud või neuroloogilised haigused.
  • Maailma Terviseorganisatsiooni 2018. aastal avaldatud raportis vastas vaid kümne riigi õhukvaliteet seatud puhta õhu kriteeriumile, nende hulka kuulus ka Eesti, mis on Austraalia, Soome ja Islandi järel neljas. Kõige saastatum õhk on raporti kohaselt Bangladeshis, Pakistanis ja Indias.
  • Sotsiaalselt vähemkindlustatud ühiskonnagrupid ja vanemad inimesed kannatavad kolm korda enam ebakvaliteetse keskkonna tõttu, sest puutuvad tihti kokku suurema saaste, müra ja ekstreemsete temperatuuridega. Seejuures võimendavad varasemad haigused või tervisehäired keskkonnast tulenevate riskide avaldumist.
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.