Õiguskantsler Ülle Madise tegi kolmapäeval riigikogus ettekande teemal “Kliima kaitse ja põhiõiguste piirangud” ning tõdes, et neid valdkondi reguleerivates seadustes on asjakohased normid valdavalt puudu, kuid Eestile võetud kohustuste täitmise tähtajad lähenevad.
“Eesti on endale võtnud tähtajalisi kohustusi seoses looduse ja kliima kaitsega, muuhulgas kohustuse saavutada olukord, kus inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide on tasakaalus heite sidumisega ehk kliimaneutraalsuse,” rääkis Madise.
Tema sõnul eeldab võetud kohustuste täitmine muudatusi, sest need puudutavad ettevõtlust ja muud tegevust kaevandamisel, energeetikas, transpordis, ehituses, elamumajanduses, jäätmekäitluses ja tööstuses.
“Elukorraldust oluliselt muutvate kohustuste seadmine ja keeldude kehtestamine eeldab harilikust pikemat kohanemisaega ehk kohustusi ja keeldusid seadev seadus peab olema vastu võetud, välja kuulutatud ja avaldatud piisavalt vara enne jõustumist ning vahel on põhiseaduslikult nõutav kohanemisaeg suisa mitu aastat,” nentis ta.
Madise kinnitas, et praegu on eelmainitud valdkondi reguleerivates seadustes asjakohased normid valdavalt puudu, kuid Eestile võetud kohustuste täitmise tähtajad lähenevad. “Õige pea ei ole tõenäoliselt enam võimalik märkimisväärsete kahjuhüvitisteta ettevõtjatele ega teistele isikutele kohustusi panna või keeldusid kehtestada, sest kohanemisaeg jääb objektiivselt liiga lühikeseks,” tõdes ta.
Madise viitas ettevõtjatele, kellele on nende endi kinnitusel antud märku, et nad peavad oma tegevuse ümber korraldama arengukavade või koguni koalitsioonilepingu alusel.
“Arengukava ega koalitsioonileping ei loo mitte kellelegi ühtki õigust, kohustust ega ootust. Arengukava vastuvõtmisest ega koalitsioonilepingu sõlmimisest ei hakka kulgema kohanemisaeg. Kohanemisaeg saab hakata kulgema üksnes seaduse Riigi Teatajas avaldamisest,” kinnitas ta.
Madise sõnul peab seadus konkreetses valdkonnas piisava üksikasjalikkusega ette kirjutama, mis on millisest ajast lubatud ja mis keelatud. “Nii näiteks saab riigikogu soovi korral maapõueseaduses ette näha põlevkivi kaevandamise piiramise ja asjakohased kaevandamislubade andmisest keeldumise alused. Olulise ühiskondliku ja majandusliku mõjuga piirangud peavad olema arusaadavad, nende kehtestamise kord ja põhimõtted teada ning ette nähtud vajalik kohanemisaeg või hüvitised,” selgitas Madise.
Madise sõnul ongi tema ettekande eesmärk riigikogule, asjaomastele ministeeriumidele ja asutustele, ettevõtjatele ja avalikkusele teadvustada, et Eestile võetud eesmärkide täitmiseks vajalikke norme valdavalt seadustes praegu ei ole, nende läbirääkimine ja jõustamine võtab aga eeldatavasti aega.
“Arengukavad või muud taolised dokumendid seadust ei asenda ja neile tuginedes ei saa eraisikuilt midagi eeldada ega nõuda, samuti ei sobi piirangute kehtestamise aluseks abstraktne üldseadus ega määrus,” kinnitas ta.
“Kas kehtestada kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikud kohustused ja piirangud valdkonnaseadustes või luua täiesti uus seadus, on mõistagi riigikogu otsustada. Kliimaseaduseks on võimalik nimetada ka kõikide valdkonnaseaduste muudatuste paketti, kui need soovitakse liita ja üheaegselt vastu võtta,” selgitas Madise.
Tema sõnul võib õigusloometehniliselt osutuda eraisikute huve paremini kaitsvaks eri valdkondade reeglite arutamine ja vastuvõtmine eraldi seadustes. “Niinimetatud kobarseadus kätkeb eneses ohte ka seoses põhiseaduslikkuse järelevalvega: kui president leiab kobarseaduses põhiseadusevastase normi, tuleb tal jätta kogu seadus välja kuulutamata, seega ei hakka kulgema ka põhiseaduspäraste normide jõustumiseelne kohanemisaeg,” märkis ta.
Madise lisas, et arvestama peab ka võimalusega, et osa suuri ümberkorraldusi nõudvatest normidest jõuab põhiseaduslikkuse järelevalveks riigikohtusse ning seegi on riigielu normaalne käik. “Silmas tuleb pidada, et osaga muudatustest on aastal 2023 juba väga kiire, kui ei soovita võetud kohustuste täitmisest loobuda või hüvitisi maksta,” nentis ta.
“Kui riigikogu ei pea vajalikuks seadustes muudatusi teha, siis on ka see otsus. Kuivõrd
seaduses sätestatud selgete alusteta ei saa põhiõigusi piirata, tähendab asjakohaste normide puudumine, et riigikogu ei soovi piiranguid seada ning kõik, mis ei ole eraisikutele keelatud, on lubatud,” märkis Madise.
Tema sõnul tuleks sellisel juhul teadvustada, et isikute õiguspärane ootus vajab kaitset nii piiranguid kehtestades kui ka neid teadlikult kehtestamata jättes. “Kui riigikogu mõne aja möödudes siiski leiab, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb seada piiranguid, siis peavad need jõustuma piisava viiteajaga, et inimestel ja ettevõtetel oleks võimalik muutustest lähtudes enda tegevus ümber korraldada,” sedastas Madise.
Madise ettekanne riigikogule oli ajendatud probleemidest, mis on esile kerkinud ettevõtjate avaldusi lahendades.
“Ettevõtjatele peab olema mõistlikult ettenähtav, millisel viisil nende tegevust piirama
hakatakse. Nende küsimuste reguleerimise vajadus on praegu juba äratuntav ning tegelikud takistused õiguslike aluste loomiseks riigikogul puuduvad,” tõdes Madise.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
