Euroopa roheliseks pealinnaks pürgiv Tallinn lubas möödunud aasta lõpus, et müra ja tolmu tekitavate lehepuhurite kasutamisele kehtestatakse karmid piirangud, kuid paraku lubaduseks see jäigi, kirjutab Postimees.
Mullu oktoobris kinnitas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Ain Valdmann Postimehele, et linna heakorraeeskirja muudatused esitatakse lähiajal linnavalitsusele kinnitamiseks ning seal saab lehepuhuritesse puutuv senisest täpsemalt paika pandud.
“Igatahes liigub Tallinn praegu selle poole, et puhureid võiks kasutada ainult parkides ja haljasaladel. Ja mitte aasta ringi, vaid ainult sügisel lehtede langemise aegu. Ühtlasi vajab täpsemat definitsiooni haljasala mõiste. Sõidutee ja kõnnitee vahele jääv paari meetri laiune mururiba ei peaks kind lasti haljasala mõiste alla mahtuma,” rääkis Valdmann toona Postimehele.
Tema asetäitja Tarmo Sulg ütles aga nüüd, et praegu menetletavas heakorraeeskirja redaktsioonis ei kavanda linn pärast juristidega peetud arutelusid enam lehepuhurite kasutuse piiramist. Seda kahel põhjusel.
“Esiteks vajab täiendavat ja põhjalikku uurimistööd lehepuhurite mõju analüüsimine ja seostamine keskkonnanorme kehtestavate õigusaktidega. Ja teiseks, seadus ei reguleeri üheselt paikseid õhukvaliteedi piirnormide ületamisi,” selgitas Sulg.
Lisaks olevat arvamusuuring näidanud, et lehepuhurite kasutamine pole sugugi mitte kõigi inimeste silmis prob leem. Tallinna linna tellimusel ja Kantar Emori korteriühistute esindajate seas läbi viidud küsitluse tulemusel selgus, et lehepuhurid häirivad nelja korteriühistut kümnest, sealjuures 17 protsenti märkis need väga häirivaks. Lehepuhurite kasutamist peavad keskmisest enam häirivaks Kesklinna, Nõmme ja Põhja-Tallinna linnaosas asuvate korteriühistute liikmed.
Peamiselt nurisevad tallinlased müra üle – selle tõi välja 62 protsenti lehepuhureid häirivaks pidavatest korteriühistu liikmetest. Järgnevad lehepuhurite kasutuse tõttu tekkiv tolm ning piiramata kasutamise aeg, mida tõi võrdselt välja kümme protsenti sihtrühmast.
“Mainitud küsitluse tulemusi arvestades tundub praegu, et kriitiline hulk küsitletutest lehepuhurite kasutuse piiramist ei toeta. Samuti pole müranormide piiramine heakorraeeskirja reguleerimisulatuses, mistõttu jätkame heakorra eeskirja uue redaktsiooni menetlust ilma lehepuhurite kasutust piiravate säteteta ja uurime süvendatult võimalusi analüüsimaks lehepuhurite mõjusid ja nende piiritlemisvõimalusi ning selleks vajaliku seaduse muudatusi,” rääkis Sulg.
Tallinna linnavalitsus uuris lehepuhuritega seonduvat ka 2018. aastal. Siis küsis tollal keskkonnavaldkonda kureerinud abilinnapea Züleyxa Izmailova kõigi linnaasutuste, sealhulgas koolide ja lasteaedade seisukohta. Vastused olid seinast seina. Alates sellest, et lehepuhureid ei kasutata, kuni selleni, et need on hädavajalikud tööriistad, ilma milleta pole võimalik hakkama saada.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
