Pääsküla raba kaitseala nõukoda peab kaitsealal esmatähtsaks loodust

Rabatee. Foto: Pixabay

Teisipäeva õhtul esimest korda kogunenud Pääsküla raba kaitseala nõukoja arutelult jäi kõlama soov, et raba kaitsekorralduskava koostamisel arvestataks esmajärjekorras looduse ja sealsete kaitsealuste liikide vajadustega.

Nõukoda leidis, et Pääsküla raba kaitsekorralduskava koostamisel tuleb eesmärgiks seada praeguste loodusväärtuste ja kaitsealuste liikide hoidmine, kuid tuleks kaaluda ka raba osalist taastamist, sest inimesed ei saa esmapilgul sinna sattudes üldse aru, et rabas asuvad – ala on sedavõrd muutunud.

Pääsküla raba ja seda ümbritsevad metsad moodustavad Tallinna ühe suurema tervikliku ja liigirikka roheala, sealjuures on raba kaitsealalt leitud 63 kaitsealust liiki. Aastakümnete pikkune kuivendamine on aga rabale iseloomulikke kooslusi vähendanud ning piirkonna tuleohtlikuks muutnud.

„Raba taastamise plaani peab hoolega uurima, sest seda peab tegema nii, et kõige rohkem säästa neid, kes seal elavad. Ei ole mõttekas taastada kogu raba. Aga oleks hea, et on taas midagi, mis raba meenutaks, sest kui lastega praegu sinna õpperetkele läheme, jäävad nad otsima seda raba, mida nad on õpiku piltidelt näinud ja mida praegu Pääskülas ei ole,“ sõnas kohalik loodushariduse edendaja Lada Mehikas MTÜ Nõmme Loodusmajast. 

Sama meelt on Nõmme linnaosavanem Karmo Kuri. „Pääsküla raba on paljudele kohalikele oluline jalutus- ja puhkeala ning on arusaadav, et tuntakse muret, kuivõrd võib muutuda see maastik, millega oleme praegu harjunud,” ütles Kuri.

Tema sõnul oldi nõukoja kohtumisel arvamusel, et raba ei ole kindlasti vajalik taastada kogu mahus, kuid tuleks siiski proovida taastada vähemalt mõned alad, muidu seda piirkonda varsti enam rabaks nimetada ei saa. “Meil on Pääsküla rabas palju kaitsta, aga raba mõttes pole seal avarust. Kui oleks, siis oleks palju rohkem elurikkust. Millised piirkonnad täpsemalt taastada, seda saame edaspidi arutada,” lausus Kuri.

Nõukoja järgmine kohtumine on plaanis augusti algul. Juuli jooksul saavad nõukoja liikmed tutvuda Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduskava 2022–2031 tööversiooniga ning teha oma ettepanekuid. 

Augusti lõpus on plaanis kohapeal korraldada näidistalgud, mille käigus tutvustatakse raba käsitsi taastamise töid. Kõigil on võimalik kaitsekorralduskavaga tutvuda ja oma ettepanekuid esitada tänavu sügisel.

Pääsküla raba kaitseala nõukoja eesmärgiks on nõustada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit Pääsküla raba kohaliku kaitseala kaitsekorralduskava 2022–2031 koostamisel ja Pääsküla raba kaitsekorralduslike tööde läbiviimisel. Nõukoda on moodustatud Tallinna linnavalitsuse spetsialistidest, Saku valla, Keskkonnaameti, MTÜ Päästame Eesti Metsad, Nõmme Tee Seltsi, Nõmme Seltside Koostöökoja, Nõmme Loodusmaja, Tallinna Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajatest.

274,3 hektari suurune Pääsküla raba kaitseala loodi 2013. aastal eesmärgiga kaitsta piirkonna väärtuslikku maastikku ja selle üksikelemente, kaitsealuseid liike ja nende elupaikasid ning tagada inimestele puhkevõimalused. Pääsküla rabas kasvab vähemalt 300 liiki taimi, sh 17 liiki orhideesid, kes on Eestis kõik looduskaitse all. Samuti võib kohata üle 140 linnuliigi, neist looduskaitsealuseid on registreeritud 17. See on ka üks Tallinna kiilirikkamaid paiku, kus on leitud 17 kiililiiki. Lisaks on Pääskülas silmatorkav kimalaste ja liblikate liigirikkus, viimaseid on kokku registreeritud ligi 1000 eri liiki.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.