Lisaks Eesti Pakendiringlusele on Eestis kaks pandita pakenditega tegelevat taaskasutusorganisatsiooni, mis tähendab, et summa võib korrutada vähemalt kolmega. “Võib väita, et Eestis läheb rahaliselt tuulde üle miljoni euro puhtalt seetõttu, et pakendikonteineritesse viiakse ka muid jäätmeid,” ütles Harkmann.

Harkmanni sõnul peaks see raha, mille pakendiorganisatsioonid kulutavad valede jäätmete välja sortimisele, lisavedudele ja muudele kuludele, minema tegelikult liigiti kogumise võimaluste suurendamisse. “Kui lisada materjali hulk, mis jääb ringlusesse võtmata seetõttu, et muud jäätmed on selle ära rikkunud, siis on summa veelgi suurem,” ütles ta. “Nendega risustatud pakendikonteinerid viitavad selgelt kohalike omavalitsuste puudulikule järelevalvele ja jäätmevaldajate korraldatud jäätmeveoga liitmisele.”

Harkmanni teatel näitavad viimased uuringutulemused näitavad, et jäätmete liigiti kogumine on Eestis stagnatsioonis. “Meil ei lähe asjad sisuliselt ei paremaks ega halvemaks, ometi oleme võtnud omale kohustuse täita sihtarve nagu iga teine Euroopa Liidu riik,“ ütles ta. Küll aga olevat Keskkonnaministeerium hakanud viimastel aastatel pakendite kogumisele oluliselt rohkem tähelepanu pöörama. “Loodetavasti saame kõigi osapoolte koostöös aastal 2021 prügistamisele lõpetada.”

Mis võiks olla lahendus?

Harkmanni sõnul aitaks sortimist parandada, kui avalike pakendipunktide eest ei vastutaks ainult taaskasutusorganisatsioonid, kellel ei ole võimalusi prügistajaid korrale kutsuda, vaid see peaks jagunema kõigi osapoolte vahel.

“Taaskasutusorganisatsioonid peaksid hoolitsema selle eest, et konteinerid oleksid korralikud ja märgistatud selge ja üheselt arusaadava infoga – seda ka kõik turul tegutsejad teevad,” rääkis ta.

Samuti proovitakse koostöös omavalitsusega leida konteineritele võimalikult mugava asukoha. “Kui kohalik omavalitsus on võtnud omale rolli korraldada olmeprügi kogumise, siis peaks see tegema omalt poolt vajaliku, et elanikel poleks põhjust olmeprügi pakendikonteineritesse tassida,” sõnas Harkmann. “Kui siiski pakendikonteineritesse tassitakse valesid jäätmeid, peaks meie hinnangul sellise konteineri tühjendama oma kulu ja kirjadega see omavalitsus.”

Harkmanni sõnul leidub Eestis selliseid omavalitsusi, kes tahavad panna enda elanikud prügi korralikult liigiti koguma. “Neis omavalitsustes, kus on probleemi mõistetud, tellitakse risustatud pakendikonteinerit tühjendama olmeprügi auto,” ütles ta. “Meil on ka näiteid, kus omavalitsus on näinud, et kui ta peab juba seitsmendat korda tellima pakendikonteineri tühjendamiseks ise auto, siis on vaja leida teine lahendus: näiteks oleme siis leidnud konteineritele uue asukoha või on omavalitsus paigaldanud kogumiskohta kaamerad.”

Leidub ka näiteid, kus kohalik omavalitsus ei tunne vastutust oma piirkonna elanike käitumise osas ega aita leida uut kohta pakendikonteineritele, samuti ei luba ka neid teisaldada. “Sellisel juhul oleme sunnitud konteineri tühjendamata jätma, mis tekitab paratamatult lisakulusid kohalikule omavalitsusele, kes peab organiseerima risustatud konteineri tühjendamise,” lisas Harkmann.

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun